farmis levida. Nende immuunsüsteem ei ole koheselt võimeline vajalikku kaitse loomiseks. Selleks peale sündi tulebki kohe joota vasikale ternespiima, kust saab kätte kõik vajalikud vitamiinid ja kuna ternespiim on rasvane, siis see aitab maol kiiremini tööle saada. (Pentjärv, 2016). Vasikate kaudu on võimalik kindlaks määrata, kas ternespiim on olnud sobiv või kas kogu töökorraldus ja töövahendid on olnud puhtad või mustad. Kuni nädalastelt vasikatelt, aga mitte alla 18 tunni vanustelt võetakse vereproovid ja kui selgub, et kaitsekehade hulk veres on ebapiisav, siis see võib ka viidata, et on valesti külmutatud ternespiim üles sulatatud või kas kogu hügieen on olnud piisavalt puhas. (Kask, august 2017 ). Vasikatel on enim levinud haigus kõhulahtisus just lüpsikarjas, mis võib kaasa tulla ebapiisavast hügieenist. Selle kätte on sureb suur hulk vasikaid iga aasta. Kõhulahtisuse nakkuslikud tekitajad:
Samuti ohustavad põhjapõtru mitmed haigused: epideemiad, eriti sõrataud ja siberi katk võivad hävitada terveid karju. Veel hiljaaegu, vähem kui sada aastat tagasi, oli inemese elu Euraasia ja Ameerika Kaug-Põhja-aladel võimalik peaaegu ainult tänu põhjapõtradele. Euraasia põhjarahvad jahtisid neid, et saada vajalikku liha, samuti karusnahka rõivaste valmistamiseks. Parimat karusnahka saadi alla aasta vanustelt vasikatelt. Täiskasvanud loomade nahast valmistati magamiskotte, rakmeid ja tsummidele katteid. Jalgadelt nülitud nahaga ääristati suuski, neist valmistati labakuid, saapaid (Lisa 2). Seemisnahk läks suverõivaste valmistamiseks, kõõluseid kasutati õmblusniidina. Euraasia ulukpõhjapõdra vahetas osaliselt välja kodustatud põhjapõder, kes kujunes peamiseks toidu- ja nahaallikaks, aga ka põhiliseks veoloomaks. Ameerika Kaug-Põhja rahvad on alati küttinud ulukpõhjapõtru ja
annaabi.ee 
