Kahjustab põhiliselt looduslikke liike ja Inglise roose Rooside haigused • Roosi-koorepõletik – levib varakevadel väänroosidel ja vanadel põõsasroosidel • Talvekatte all on võrsetele tekkinud pruunid või punakaspruunid laigud, mille kohal võrse hävib. Haigestunud kohad välja lõigata ja hävitada (põletada) • Uuematel peenraroosidel esineb haigust harva • Vanemaid väänroose on soovitav enne katmist pritsida 8% karbamiidi või 0,1% vasevitrioliga ROOSIDE KAHJURID • Roosi-lehetäi – rohekad väiksed putukad ilmuvad noortele roosinuppudele kevadsuvel ja paljunevad väga kiiresti • Täidega võivad kaetud olla veel roosinupu kael ja võrsete tipud • Imedes mahla põhjustavad lehetäid võrsete moondumist • Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 50, Detsis 2,5EC, Karate Zeon ja Actara 25WG Rooside kahjurid • Kasvuhoone karilane – väikesed heledad kärbsetaolised putukad kolooniatena
) Seejärel keedetakse taimi veel kord 1-2 liitris vees 15-20 minutit ning vedelik kurnatakse eelmise lahuse juurde, milles materjali värvitakse. Värvaine kinnitamiseks - peitsimiseks - kasutatakse maarjajääd (materjali hulgast 4%), vasevitrioli 1%, rauavitrioli 0,5% ja kroomi 1%. Maal on võimalik peitsimiseks kasutada ka loomulikku sipelghapet. Kõige heledamad ja puhtamad värvitoonid saadakse maarjajääga peitsimisel, kraam annab punakad värvitoonid, vasevitrioliga ja rauavitrioliga peitsides saadakse kõige tumedamad ja tuhmimad toonid. Peitsimiseks kasutatakse kolme moodust: eelpeitsimist, koospeitsimist ja järelpeitsimist. Eelpeitsimine. Materjali keedetakse enne värvimist peitsimislahuses 15-20 minutit. Peitsimisel, nagu värvimiselgi peab materjal olema vees vabalt, vastasel korral ei värvu see ühtlaselt. (Peitsimis- kui ka värvimislahuse arvestus 100 g materjali kohta: 2-3 liitrit vett, 4
annaabi.ee 
