Juba koloniaalaegadest oli Tsiili tuntud kulla- ja hõbedakaevanduste maana, hilisemal ajal salpeetri kaevandamise poolest. Kullakaevamise kuldne kuldne ajastu lõppes 1920ndatel. Sellest ajast on esikohale tõusnud vase kaevandamine, kaevandamine, mis muutus riigi peamiseks ekspordiartikliks. 1990ndatel tehtud ulatuslike investeeringute tulemusena sai Tsiilist maailma juhtivaim vasetootja ja eksportija. Seal asub 33% maailma vasemaardlatest. Tsiili on maailma suurim vase välja vedaja. Atacama kõrbes riigi põhjaosas on maailma suurimaid vasemaagi maardlaid. Chuquicamata kaevandus on 4115 meetrit pikk ja asub 670 meetri sügavusel maa all. Iga nädal tuuakse siit välja miljoneid tonne maake, millest seejärel sulatatakse vaske. Tsiili on ka maailma suurim molübdeeni tootja, viies hõbeda toodangult ja kuulub 15 juhtiva kullatootja hulka
80% Suriname loodusest moodustavad troopilised vihmametsad. Huvitavaid fakte: Rahvastikust 37% on lõunaaasialasi Liiklus on vasakpoolne, nagu Inglismaal Riigi moto on "Õiglus, kohus, ustavus" Suriname nimi oli kunagi Hollandi Guajaana 1667aastani oli Suriname Inglismaa koloonia Tsiili Pealinn: Santiago Rahvaarv: 15,6 mln Rahaühik: peeso Riigikeel: hispaania Pindala: 756 950 km2 Iseseisvus: 1810.a Majanduse tugevad küljed: Maailma suurim vasetootja Aylwini valitsuse poliitiline tasakaal ka vabaturupoliitika on kaasa toonud suure välisinvesteeringute sissevoolu 1991.aastast on majandus 5% aastas kasvanud Peamised majandusharud on nafta, vask, ravimitööstus ja kalatööstus Majanduse nõrgad küljed: Suur sõltuvus suurimast kaubanduspartnerist USAst teeb selle riigi majanduse USA kaubanduspoliitikas tehtavate muutuste puhul kergesti haavatavaks Vasetulu sõltub oluliselt vasehinna kõikumisest maailmaturul
q 1630. a. gümnaasiumi ja 1632. a. Tartu ülikooli rajamine (johann Skytte). q 1630. a. - riigiantikvaari amet. q Linnade taastamine ja laiendamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) KNÄREDI rahu 1613. a. Taani ja Rootsi vahel: Älvsborg jäi Taanile, kuni 25 000 kg hõbeda tasumiseni. Ülejäänud maad saadi tagasi. Ø Maksu tasumiseks suurendati Faluni vasetoodangut 1500-2000 t aastas. Ø Rootsi oli maailma suurim vasetootja. Ø Kehtestati lisamaksud. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) STOLBOVO rahu 1617. a. Venemaaga: q Ingerimaa q Kahjutasu Venemaalt q Venemaa sai tagasi Novgorodi Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik. ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30- aastasesse sõtta. q Tollipunktid Visla ja Neemeni ääres
annaabi.ee 
