Kas metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle nende ühenditest välja? 39. Kas aktiivsed metallid tõrjuvad veest välja vesinikku? 40. Kas keskmise aktiivsusega metallid tõrjuvad veearust välja vesinikku(kuumutamisel) ? 41. Kas vähemaktiivsed metallid ei reageeri üldse veega? 42. Kas enamus metalle tõrjuvad hapetest välja vesinikku? 43. Kas redoksreaktsioone kasutatakse elektrienergia saamiseks? 44. Kas tsink reageerides vasesoola lahusega oksüdeerub? 45. Kas metalli hävimist ümbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks? 46. Kas ladina keeles tähendab corrosio puruksnärimist? 47. Kas metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon? 48. Kas on võimalusi korrosiooni vastu võitlemiseks? 49. Kas elektrokeemiline kaitse aitab korrosiooni vastu? 50. Kas metallide saamiseks tuleb kulutada energiat?
faasist teise. Tsingi kristallvõrest eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. Seega toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise peale keemilise töö ka veel elektriline töö. Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja asetuvad kas metalli pinnale või selle lähedusse, tekitades elektrilise kaksikkihi. Vaatleme vaskelektroodi vasesoola lahuses. Lahuses olevate vaseioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui vaskelektroodil. Toimub vaseioonide taandamine metalliliseks vaseks vaskelektroodi pinnal, ehk üldisemalt (võttes Cu M) tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Mn++ne-M .Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. VI.Standardalektroodpotentsiaal Vaatleme Nernsti võrrandi: =0 + RT/zF ln a Oks voks /a vred RedSiin on standard elektroodpotentsiaal ja arvuliselt võrdne
eralduvad metalli positiivselt laetud ioonid ja lähevad lahusesse. Metalliioonide tekkimisel eraldunud elektronid jäävad metallifaasi ja annavad metallile negatiivse laengu. Seega toimub laetud osakeste ülekandel ühest faasist teise peale keemilise töö ka veel elektriline töö. Lahusesse läinud metalliioonid hüdratiseeruvad ja asetuvad kas metalli pinnale või selle lähedusse, tekitades elektrilise kaksikkihi. · Vaatleme vaskelektroodi vasesoola lahuses. Lahuses olevate vaseioonide keemiline potentsiaal on kõrgem, kui vaskelektroodil. Toimub vaseioonide taandamine metalliliseks vaseks vaskelektroodi pinnal, ehk üldisemalt (võttes Cu = M) tasakaal metalli ja tema lahuses olevate ioonide vahel on Siin on oksüdeerunud vorm ja on redutseerunud vorm. VI. Standardalektroodpotentsiaal Vaatleme Nernsti võrrandi: Siin on standard elektroodpotentsiaal ja arvuliselt võrdne potentsiaali väärtusega juhul kui
Lühike ioonivõrrand (pärast sarnaste liikmete koondamist) H+ + OH- = H2O Veel mõned näited erinevate ioonireaktsioonide kohta Sademe teke 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 Cu2+ + 2OH- = Cu(OH)2 Oluline on taibata, et ühele lühikesele ioonireaktsioonile vastab mitu konkreetst reaktsiooni , ka CuCl2 + 2KOH = 2KCl + Cu(OH)2 kirjeldab sama lühike ioonivõrrand Sisuliselt tähendab see seda, et vaskhüdroksiidi saamiseks võib võtta suvalise vees lahustuva vasesoola ja suvalise leelise Gaasi teke Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2CO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 CO32- + 2H+ = H2CO3 = H2O + CO2 ( Gaas tekib, sest algul tekkiv nõrk hape on ebapüsiv) Ei teki ei sadet, gaasi ega vett - reaktsioon ei kulge NaOH + KCl = NaCl + KOH Na+ + OH- + K+ + Cl-= Na+ + Cl- + K+ + OH- Ehk pärast koondamist 0 = 0 Happed, nende omadused Arrheniuse järgi ained, mille dissotsiatsioonil eralduvad vesinikioonid
1,5 EUR kott. Aidake vanaisal otsustada, kumba väetist on kasulikum osta (näidake arvutustega, kummas väetises sisalduv lämmastik tuleb odavam). 5. Niagara joast vuhiseb suurvee ajal igas minutis alla 170 000 000 liitrit vett. Ühe veetilga ruumala on 0,05 ml. Arvutage, mitu aastat kuluks, et Niagara joast tuiskaks alla 1 mool veetilku (kui kogu aeg valitseks suurvee periood). 6. Vaske on võimalik sadestada elektrolüütiliselt. Sellisel juhul juhitakse vasesoola lahusest läbi elektrivoolu, vask(II)ioonid liiguvad katoodile ning liidavad seal 2 elektroni: Cu2+ + 2e- Cu0 Ühe mooli elektronide laeng on 96500 C ehk 96500 As. Kui kaua tuleb lahusest läbi juhtida 5,5 A tugevust voolu, et detailile sadeneks 4,0 g vaske. 7. Kadrioru lossi ja paljude mõisahoonete lae- ja seinaornamendid on valmistatud stukist. Selle
räägi, kes räägib, see ei tea. Katsekirjeldused formuleeriti väga salapäraselt, kasutades ebamääraseid ja arusaamatuid väljendeid. Näiteks: "Teadke kõik, kes te rändate Idamaadel, et kui hiilgavas relvastuses Marss heidab end Veenuse embusse, punastab too varsti." Et Päike (=kuld) tõuseb idast, siis Idamaa rändaja all mõistetakse alkeemikut, Marss = raud, Veenus = vask, pisarad = lahus, punastab = kattub vasekihiga. Seega nüüdisaegses sõnastuses: "Kui läikiv raud asetada vasesoola lahusesse, siis muutub ta punaseks." Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Katseid viidi läbi pühades templites müstiliste tseremooniate saatel, kuna alkeemikute tegevus oli kujunenud pühaks rituaaliks. Euroopas hakati mõistega alkeemia tähistama araablastelt omandatud keemia teadmisi. Araabia preestrid tundsid juba
Berthollet: avastas kaaliumkloraadi, juhtis tähelepanu reaktsioonide pöörduvusele, väitis, et reaktsiooni kulg sõltub ka lähteainete masside suhtest jt tingimustest Proust: tõestas, et ainete koostis ei sõltu saamisviisist, formuleeris ainete koostise jäävuse seaduse. Richter: Avastas, et vee elektrolüüsil eraldub 2 mahuosa vesinikku ja 1 mahuosa hapnikku rajas elektrokeemia alused, avastas et vasesoola lahusest elektrit läbi juhides vask sadeneb Dalton: sõnastas gaaside osarõhkude seaduse, formuleeris kordsete suhete seaduse: elementide massid erinevates ainetes suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Kahe elemendi ühinemisel teistsuguses massivahekorras tekib teistsugune aine. Elementide omavahelisel reageerimisel tekivad liitaatomid, seejuures kehtib lihtsuse printsiip- aatomite kombinatsioonid on võimalikult lihtsad. Koostas