Soomeugrilaste kujunemise uus teooria: Keelepõõsa teooria (keeleteadlaste termin) Kiviaegne üks suur rahvastikuränne (Eesti arheoloogide termin) Pronksiaegsed kultuurid Esimesed inimeste poolt kasutatavad metallid olid arvatavasti kuld, vask ja meteoriitraud. Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminek kiviajalt pronksiajale. Lähis-Idas: 6. - 4. at. e.m.a. Balkanil ja Lõuna-Euroopas: 5. - 3- at. e.m.a. Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldaavia) - vasekultuur. Pronksiaeg (3600 (3200 Euroopas) - 600 e.m.a.) on kõrgtsivilisatsionide kujunemise algusaeg. Pronkskirvestega on puuderaiumis kiirus 3-5x kiirem. Tänu pronkskirvestele arenes laevaehitus. Pronksesemete näol tekkis ekvivalent kauplemiseks. Ötzi - vasekiviaegne mees Alpidest (elas ca 3200 e.m.a
Chalkos on kreeka keeles vask. Vasekiviaeg on üleminek kiviajalt pronksiajale, lähisidas 6-4k eKr. Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil ja mujal Lõuna-Euroopas (5-3k eKr.) Vask ei olnud eriti vastupidav - mõõgad läksid kähku kõveraks. Loodusest leiti ehedal kujul vasetükke ja neist valmistati toksimise teel vaskasju, hiljem hakati vaske ka sulatama. Vase sulatamiseks on vaja 1050-1380 kraadi. Seda ei ole primitiivses kultuuris eriti lihtne saada. Meile lähim vasekultuur on Tripolje kultuur (Ukraina ja Moldova). Üksikud kammkeraamikud on ka karjalas vaskesemeid teinud. Vask tuli Euroopasse üle Balkani. Sellepärast kujunesid vasekultuurid lõuna pool. Vase valmistamise oskusi on Euroopasse tulnud ka üle Kaukaasia, sealt jõudis Uraalide piirkonda, kust liikus see ka edasi lääne poole. Kaks põhilist suunda ja mõju on: Balkanilt ja Kaukaasiast. Pronksi kasutuselevõtt tõi kaasa murrangulised muutused, sest pronks on kahe metalli sulam. 90%
annaabi.ee 
