sõjalaager paiknes lähimal künkal, mis kannab tänaseni Kuningamäe nime. Poola ajal (1582 1621) oli Põltsamaa staarostkonna keskus. Põhjasõja ajal, 1703. aastal, purustasid venelased asula uuesti. 18. sajandi teisel poolel paistis Põltsamaa kihelkond silma majandusliku ja kultuurilise õitsenguga. Sellele aitas enim kaasa Vana-Põltsamaa mõisa valdaja, kes rajas hulgaliselt tööstusettevõtteid. Kihelkonda rajati peeglivabrik, vasekoda ja klaasivabrik. Põltsamaale on toonud tunutust ka esimene eestikeelne ajakiri Lühike Öppetus. Kuni 1917. aastani kandis linn nime Oberpahlen. Linna õigused saadi 1926. aastal. Põltsamaa on kohaks, kus õmmeldi esimene sinimustvalge lipp. (https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ltsamaa) 1.2. Põltsamaa linna funktsionaale struktuur Linnas on 2016. aasta esimese jaanuari seisuga 4244 elanikku. Põltsamaal asub üks ühisgümnaasium 600 õpilasega ning kaks lasteaeda
müüriks kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m. Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba veski valmis 1933. aastal. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu. Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed mööda jõuab taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini. Ajaloolase Heinrich Prantsu teateil töötas 18. sajandi lõpul Makõ veskis mõisa vasekoda, kus veejõul taoti vaskriistu, esijoones viinakodade katlaid, torusid jm vajalikku ümbruskonna mõisatele. Edasi viib rada umbes 300 meetri kaugusel asuva Makõ müürini. Kallas on seal 21 meetrit kõrge, paljandi kõrgus aga 16 meetrit. Kohe paljandi all on telkimisvõimalus. Rada laskub alla oru põhja ja jätkub piki jõekallast lammimetsas, millele on iseloomulikud puid põimivad humalad. Edasi jõuab külavaheteed pidi Tiisleri veskini, mis ehitati 1920. aastal. Tiisleri veski juures
annaabi.ee 
