Marduki preestrite vastuseisu. Babüloonia langes Pärsia kuninga Kyrose rünnaku ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla. EGIPTUS Eeldünastiline periood (u 5000 3000) V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad. IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel sajanditel (u 3300 3000) ilmusid ülem-Egiptuses (eriti Hierakonpolise ümbruses) esimesed monumentaalehitised (valitsejate residentsid või pühamud), ülikuhauad ja valitsejakujutised (tuntuimad nn. Skorpioni-valitsuskepil ja Narmeri paletil: u 3200 - 3100). Samast ajast pärinevad varaseimed tõendid kujunemisjärgus hieroglüüfkirjast. Varadünastiline periood (1. 2. dünastia) u 3100 2680
Anatoolias, kust viljelusmajanduse tõenäoliselt ka tõuke sai. Kas see tähendas ka põlluharimist tundva elanikkonna migratsiooni Anatooliast Balkani poolsaarele, pole teada. Peamine põlluharimispiirkond Kreekas oli esialgu Tessaalia (Põhja-Kreeka), kus järgnevalt tõusid suuremate asulatena esile Sesklo ja Dimini. Kuid juba samal VII aastatuhandel harisid põldu ka Kreeta elanikud ja sai alguse asustus Knossoses. IV aastatuhandel levis üha enam vasekasutus ja III aastatuhandet loetakse Egeusel, nii nagu Ees-Aasiaski, juba varaseks pronksiajaks. Varasel pronksiajal tõusis Kreeta kõrval Lõuna-Kreeka ja Egeuse saarte Küklaadide jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. Kindlustatud asulad kesksete pealikuelamutega, näiteks Anatoolia loodeosas esile kerkinud Trooja ja kahekordne kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest hierarhiast
annaabi.ee 
