kaugel asetsevad ninasõõrmed annavad vasarhaile võimaluse täpsemaks orienteerumiseks lõhnaallikate suhtes. Hiid-vasarhai võib kasvada 4,5...6 meetri pikkuseks. Ta on laialt levinud Vaikse, Atlandi ja India ookeani troopilistel aladel, kuid pole kusagil eriti arvukas. Hiid-vasarhai toitub põhjaselgrootutest (krabid, krevetid, limused), kaladest (heeringlased, makrellid) ja kalmaaridest. Suurte isendite magudest leitakse kõige sagedamini raisid ja haisid (sealhulgas liigikaaslaseid). Vasarhaid sigivad munastpoegimise või poegimise teel. Sõltuvalt liigist toob emane ilmale 6...9 või 30...40 järglast. Vastsündinud on 45....50 cm pikkused ja igati sarnased oma vanematega. Suured vasarhaid on vees viibivale inimesele väga ohtlikud, dokumenteeritud on mitmeid rünnakuid. Mõnel pool püütakse vasarhaisid liha, naha ja maksas sisalduva rasva pärast. Kokkuvõte Hailaadsete hulka kuulub väga palju mitmesuguseid kalu kokku umbes 250 liiki. Mõned tänapäeva
jõgedesse. Tarpoonide peale peavad jahti nii elukutselised kalurid kui ka õngesportlased. Kellele küll poleks meeltmööda välja õngitseda sellist ,,heeringat"! On huvitav, et kui seda kala veest välja tiritakse ,teeb ta järgmise kunsttüki- hüppab koos õnega 2-3 meetri kõrgusele veepinna kohale. Heitke pilk joonisele . Missuguse koletisena näeb välja hailiste hulka kuulub vasarhai! Selle kala nimetus vastav täielikult tema kehakujule. Vasarhaid, kelle pikkus ülatub 3-4 meetrini, peetakse ookeanis elavatest kiskjatest üheks kõige kohutavamaks. Ta on ohtlik ka inimesele. Vasarhai elab troopikameredes, kuid teda esineb ka Euroopa randadel. Vasarhai hoidub enamasti põhja lähedusse. ( I. Pravdin ,, Jutustus kalade elust") Pilt 17. Vasarhai ( Sphyrna zygaena).( http://morf.pri.ee/pic/blog/3/mar/04.jpg) 18 4. Ohtlikud kalad
annaabi.ee 
