on vasaraheitesektorit turvalisuse kaalutlustel vähendatud 90°-lt 60°-le 1958.aastal, 45°-ni 1965.aastal, 40°-ni 1970.aastal ja lõpuks 34,92°-ni 2003.aastal. Kohtunikud Rahvusvahelistel võistlustel jälgib katseid ja kinnitab iga võistlusvooru lõpus tulemusi vähemalt 2 kohtunikku. Valge lipp tõstetakse katse õnnestumise korral, punane katse ebaõnnestumisel. Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui vasaraheitja lahkub ringist enne vasara maandumist, kui tema jalg puudutab vasaraheiteringi äärist või kui vasar maandus maandumissektorist väljapoole. 4 TEHNIKA Vasara hoidmine: tugevama haarde tagamiseks kasutab sportlane tihkelt kätte liibuvat nahkkinnast. 1. Hooglemine Seljaga vasaraheitesektori poole, liigutab sportlane vasarat nagu pendlit. Ta keskendub pühendunult ja jälgib, et lihased oleks lõdvestatud. 2. Keerutamine Sportlane keerutab vasarat 2 või 3 ringi, kasutades oma käsi ja ülakeha
kaitsevõrguga ümbritsetud heiteringist. Käesolevas Määruses esitatud kaitsevõrk on mõeldud kasutamiseks juhtudel, kui ala toimub pealtvaatajate juuresolekul väljaspool staadionit või staadionil, kus samaaegselt toimuvad võistlused teistel kergejõustikualadel. Mujal, eelkõige harjutusväljakutel, võib kaitsevõrgu konstruktsioon olla lihtsam. Kettaheiteks tohib kasutada ka vasaraheite kaitsevõrku. Selleks peavad ketta- ja vasaraheiteringi äärised (2,135 m ja 2,5 m) olema vahetatavad, kusjuures mõlema ringi keskpunkt asub ühes ja samas kohas, või kasutatakse vasaraheite kaitsevõrgu laiendatud varianti, kus kettaheitering asub vasaraheiteringi taga. Kettaheiteringi kaitsevõrk peab peatama kiirusega 25 m/sek lendava 2 kg raskuse ketta, seejuures ei tohi ketas võrgust tagasi põrkuda või lennata üle võrgu. Eeldusel, et käesolevas Määruses toodud nõuded on täidetud, on kaitsevõrgu konstruktsioon vaba. Pealtvaates on
annaabi.ee 
