lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajaid. Kultuurilist õitsengut toetasid ka kloostrid. Peale Karl Suure surma läks jagamisele tema järglaste vahel: 843. a Verduni kokkulepe, mis jagas riigi kolmeks- Ida-, Lõuna- ja Lääne-Frangi riigiks. 5. Feodalism. Feodalism kitsamas ja klassikalises mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades suhet isikute vahel. Laiemas mõttes tähistab üldse feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallsuhted, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodaalsuhete kujunemise peamisteks põhjusteks olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon ja vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Selleks, et sõjamehed saaks tulla raskerelvastuses ja hobusega väeteenistusse, läänistati neile maid koos talupoegadega. Hiljem hakatakse neid maatükke isalt pojale pärandama ning feodaalide mõjuvõim suureneb.
· Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks · Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega · Domeen-kuningate maavaldused · Allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallsuhted · Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID! · Viikingiteks kutsutakse Skandinaavia rahvaid- Norra, Rootsi, Taani, mõnelpool saarlased
annaabi.ee 
