põlve tuldi samast perekonnast ordusse. Põhja ja kesk-saksamalt, vähem lõuna- saksamaalt. Reinimaa ja Vestfaal. 16 saj pea kõik ordu Liivimaa liikmed pärit Vestfaalist. Samaaegselt vendade liikumine erinevate piirkondade vahel väheneb oluliselt võrreldes 13-14 sajandiga. -vasallkond Võrdlemisi ühtne, puudus kõrg- ning alamaadel. Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval. Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine. Nt pärimisõigus, mis 14 saj lõpuks oli võrreldav pärusvalduse pärimisõigusega. -Vaimulikkond ning ilmalikkond Vaimulikkonnas olemas selge hierarhia. Lihtvaimulikud (vikaarid) ja kõrgvaimulikud (toomhärrad, piiskopid). Veel mungad. Hierarhia ka mungaordude vahel
Vaimulikkond- Liivimaa vaimuliku hierarhia tipus oli Riia peapiiskop, kellele kiriklikult allusid kõik Liivimaa piiskopkonnad. Piiskop on kiriku ülemvaimulik, kes juhib piiskopkonda. Toomhärrad - Toomkapiitel vaimulik nõukogu, mis annab nõu piiskopile ja tegeleb piiskopi valimisega. Toompraost - Tegeles piiskopkonnas majandusküsimustega. Preester - Pidasid jutlusi kirikutes ja viisid läbi kiriklike rituaale. Vikaarid - Lihtvaimulikud. Aadel- Puudus kõrg- ja alamaadel. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval (nõupidajad, kuid samas, et maahärra ei läheks vastuollu oma vasallidega). Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine (Pärimisõigus). Kaupmeeskond- Suurkaupmehed tegelesid rahvusvahelise ekspordiga, sest neil olid laialdased sidemed välismaal. Väikekaupmehed tegelesid turgudel, et tagada kohalikule elanikkonnale kaubad