ootamatu lõpp.Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. 10.Mida kartsid inimesed keskajal? Keskajal elavatel inimestel oli eelkõige suur aukartus jumala ja kiriku ees,samuti kardeti katku,sest see haigus oli ju ravimatu ja kõik kes katku jäid surid. Keskaja inimeste eluiga oli niigi üsna lühike,võrreldes tänapäevaga. 11.Missugune pidi olema rüütel? Ta ei pidanud välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu,lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest,vaid üha enam eeldati temalt,kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist,tähelepanu ja viisakust,kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus.Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega,olema peenetundeline ja hell armastaja.Rüütlite oluliseks omaduseks on kangelaslikkus ja vaprus,naisideaali rõhutamine ja esiletoomine.Igal rüütlil oli oma südamedaam aga ta ei olnud rüütli naine.Rüütel pidi alati täitma oma südamedaami käsku,isegi
elu oma kombestiku ja normidega. Rüütli- tavaliselt ladina keeles. kultuur levis kõige enam Prantsusmaal, Hispaanias ja ka Saksamaal. Selle perioodi rüütel polnud enam ainuüksi sõjamees, kes ta oli varem olnud, vaid nüüd oli rüütel eelkõige õukondlane ja seejärel alles sõjamees. Enam ei pidanud ta välja paistma üksnes sõjaväljal oma käsivarre rammu, lahingulise vapruse ja vasallitruuduse poolest vaid üha enam eeldati temalt kui õukonnainimeselt laitmatut käitumist, tähelepanu ja viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid ka seltskonna ja intiimelus. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Seetõttu nimetatakse tollast rüütlikirjandust kurtuaasseks ehk ka õukonna kirjanduseks. Senisest enam hakati väärtustama kultuuri ja vaimsust. Rüütlite oluliseks omadusteks on kangelaslikkus ja vaprus,
kasutu. See kes benefiitsi andis oli senjöör, kes maa sai oli vasall. Vasall pidi endale muretsema sõjaväevarustuse. Valitsejat kutsuti süserääniks. Kuninga otsestest vasallidest kujunevad suurfeodaalid: hertsogid, krahvid, vürstid, grandid, parunid. Kuidas saada aru, et tegemist on aadliku tiitliga? Suurfeodaalidel olid nii suured maavaldused, et nad said omakorda läänistada. Väikefeodaalid on rüütlid, junkrud, hidalgod. Lääni üleandmine ja vasallitruuduse vandumine investituur sümboolne akt, kus senjöör annab vasallile lääni ja sõlmitakse leping, vastastikused kohustused. Kui üks pool ei täida kohustust, leping kaotab kehtivuse. Leping on isikuline minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Kuningas on kõrg- Keskaja alguses kõige väiksema maa-alaga. Tema maad kutsutakse domeeniks. Benefiits areneb välja feoodiks, mis on pärandatav valdus, isalt pojalt, aga endiselt on maa senjööri
Võitlus polovetsidega on õilis seda võimendavad loodus, loomad ja taimed. Eepos unustatakse, kuni 19.saj trükitakse uues vene keeles ümber. 4) Keskaja rüütlikirjandus 12.saj keskel sai Lä-Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi ehk rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid, kus rahuaegadel muutus tähtsaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Rüütel pidi olema lisaks sõjaliselt ja vasallitruuduse poolest silmapaistvusele ka laitmatu käitumisega, tähelepanelik, viisakas, kõrgete kõlbeliste põhimõtetega seltskonnas ja eraelus. Rüütel pidi daamidega ilusti ümber käima daamikultus peenetundeline ja hell armastaja. Rüütlikirjandust nimetatakse daamikultuse tõttu ka kurtuaasseks kirjanduseks. Rüütel teenis eelkõige südamedaami. See tõstab esile armastuse ning nihutab elutunnetust vaimulikult ilmalikule
annaabi.ee 
