Tipus kuningas, alamal astmel väikerüütlid. Hõlmas ainult teist seisust Feodaal e. Läänimees Feoodi e. Lääni omanik *Senjöör suurfeodaal kes läänistas maad *Vasall feodaal, kellele läänistati maad *Investituur Toiming mille käigus vandus tulevane vasall oma isandale truudust. Senjöör andis talle vastutasuks lääni. *Immuniteedikiri Valitsejakiri, millega ta osa riigivõimu ülesannetest andis üle oma vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale.
seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, vahendaja inimese ja jumala vahel. Ühiskonna kihistumine: 1. Kõrgem ametnikkond (vaaraod, asevalitsejad, preestrid, väepealikud) 2. Keskmised ja alamad ametnikud (Kirjutajad, sõdurid) 3. Töölised (talupojad, käsitöölised) 4. Orjad Feodaalkorra kujunemine Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Feodaalsuhete arengu mõju kuningavõimule. *Kujunemise põhjused- võitluses araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seega anti vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. *Arenes järk-järgult, lõplikult kujunes välja 11 saj. *Põhines vasalli ja senjööri suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke.
Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu-uuendaja Zarathustra. Tema õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud avesta nime all. Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand. 2. Feodaalkorra kujunemine Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(9.saj). Arenes siiski järk-järgult ja lõplikult kujunes välja 11. sajandil. Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke. Vasallil võis olla ka oma allvasalle. 9.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
