linnakodanikud. Seisused oli üks feodaaltsivilisatsiooni tunnusteist tähtsamaid. Kõrgemail kohal olid vaimulikud, sest nendele kuulus jumala arm ja nad olid selle edastajad rahvale ja terve keskaeg seisneski Jumalas. Tähtsuselt teine oli aadlikud, kes olid rikkad kes olid talupoegade isandad. Kolmas seisus-talupojad. Talupojad olid ja on alati halvas olukorras olnud, nad pevad oma isand tööd tegema ja on alati seotud kellegagi. Vasalliteediga nende olukord paranes, sest nad olid vabamad ja isand kaitses neid. Ent ometigi olid talupoegadel suured maksud, nad pidid kas rendihärrust makma või mõisahärrust. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu
valduse. Konfliktis jäi võitjaks paavst. Saksamaa jäi killustatuks. Paavsti võimu autoriteetsus kasvas Innocentius III (1198 – 1216) ajal. Innocentius oli ülemuslik valitsjete suhtes. Loodi paavstlik bürokraatlik süsteem. Alguse sai kirikulaulude kogumine ja inkvisitsioon. 13. saj on paavstivõimu kõrgaeg Lääne-Euroopas. Prantsusmaal tuli 987 võimule Kapetingide dünastia. Alguses olid nende valdused marginaalsed. Ajapikku Pr kuningate võim kindlustus järk-järgult seoses vasalliteediga. Inglismaa kuningavõimu kindlustas Normandia hertsog William Vallutaja, kes kehtestas eeskujuliku läänikorra. Suhted Ingl ja Pr vahel muutus teravaks, kuna abielude teel omandasid Inglise kuningad ulatuslikke valdusi Prantsusmaal. Inglise kuningad omandasid Normandia, Akvitaania, Anjou (Henry II). Linnade toel saavutas Philippe II Auguste 1180– 1223) võidu Inglise vägede üle ning Inglismaa kaotas oma territooriumi Prantsusmaal. 13. saj-l kujunesid välja parlamendid
annaabi.ee 
