Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt välja venitatud hoone. Linnuse sissepääs (väravaava) paiknes
toolid. Seintel ja laes on metallist sepisvalgustid. Ruumi kaunistavad vitraazid, mis valmisid a-tel 1998-2002. Torni ülemise korruse seintel on pildid, mis kujutavad inimesi keskaegsetes riietes (autor Eve Veermäe). Kiiu vasallilinnus ehk Kiiu mungatorn ehk Kiiu torn asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Kiiu mõisapargis 3 kilomeetrit Kuusalust Tallinna poole. Linnus rajati oletatavasti 1520. aasta paiku Kiiu mõisaomaniku Fabian von Tiesenhauseni poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn vasallilinnusena on Eesti väikseim linnuseehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga kaitsekäiguks, mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür.
tänapäevaks kinni kasvanud (http://et.wikipedia.org/wiki/Anija_m%C3%B5is). 4 Joonis 2. Anija mõisahoone Harjumaal, valminud 1802 Anija mõisat (saksa k Annia, varem ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena (http://www.mois.ee/). Joonis 3. Anija mõisa kaart. Mõõtkava 1:6499 5 2. Anija küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid Anija küla asub Põja-Eesti lavamaal (Harju lavamaal) valdavalt 50m kõrgusel merepinnast. Peamisteks pinnavormideks on moreentasandikud ja sootasandikud, inimtekkesed pinnavormid on teetammid ja kuivenduskraavid.
19281943. aastal töötas hoones Vana-Antsla Kodumajanduskool. 1944. aastast eri nimede all tegutsenud põllumajandusharidust andnud kool kannab praegu Vana-Antsla kutsekeskkooli nime. Kool kolis 1991. aastal uude õppehoonesse, härrastemaja jäi lõplikult tühjaks 2004. aastal. Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen) pärineb keskajast. Sajandite jooksul oli mõisal palju omanikke. Keskajal kuulus mõis von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena. Mõisat on esmamainitud 1405. aastal. Rootsi kuningas Gustav II Adolf kinkis 1625. aastal Antsla mõisa Acke Tottile. Kui 17. sajandi lõpul eraldati mõisast Uue-Antsla mõis, hakati vana mõisat kutsuma Vana-Antslaks. Põhjasõja järgselt kuulus mõis pikka aega von Löwensternidele 1883. aastal omandasid mõisa von Ungern-Sternbergid, kelle valdusse jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Võõrandamisjärgselt hakkas peahoones tegutsema põllutöökool. 2. MÕISAKOMPLEKS
raamatukogu ja kohalik rahvamaja. Anija mõisa peahoone on avatud vaatamiseks kõikidele soovijatele. 3 1. ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD Anija mõisat (saksa k Annia, varem ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud millalgi 1355 ja 1482. aasta vahelisel ajal. Keskajal oli mõis arvatavasti välja ehitatud kivist vasallilinnusena. (vt.foto1) 1671. aastal omandas mõisa Jacob Staël von Holstein, kes ehitas sinna barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu, Aa kui ka Palmse mõisahoonetele, mis kõik kerkisid seitsmeteistkümnendal sajandil. Praeguseni säilinud peahoone püstitas mõisa Matthias Staël von Holstein ühekateistkümnenda sajandi esimestel aastatel. 1843. aastal siirdus mõis von Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse. 1905. aasta
Ajaloolane Vallo Reimaa, kes on uurinud Edise linnuse lugu, nimetas seda äsja Põhjarannikule antud intervjuus maakonna üheks põnevamaks ajaloo-objektiks, mille saladused alles ootavad avastajaid. Edise mõis Schloß Etz in Kirchspiel Jewe, Wierland Edise mõisat (saksa k Etz) on esmamainitud 1477. aastal, mil ta kuulus Tuvede (hilisemale von Taubede) suguvõsale. Mõis oli keskajal välja ehitatud vasallilinnusena -- põhjuseks ta strateegiline asukoht Tallinn-Narva maantee ääres. Linnuse täpsem kuju ei ole teada, arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Rahvasuu räägib ka Ediselt Jõhvi kirikusse suundunud maa-alusest käigust, mida pole aga leitud (ega tõenäoliselt olemas olnudki). Liivi sõjas vallutasid Vene väed Edise
annaabi.ee 
