1990. a-te lõpul põhjustasid teisi riike tabanud finantskriisid ja maailmaturul toimunud põllumajandustoodete hinna alanemine Argentinas uue majanduslanguse, mis kestis ligi neli aastat. Lisaks vähenesid Argentina eksport ja välisinvesteeringud.Kindlalt fikseeritud peeso ja dollari vahetuskurss tähendas, et võõramaised ostjad said sama raha eest teistes riikides rohkem. 1999. a valimised võitis end korrumpeerunud valitsusele vastandanud Radikaalse Kodanikeliidu ja teiste vasaktsentristlike parteide koalitsioon.Presidendkis sai Fernando de la Rua, kes tõstis makes ja kärpis riigi kulutusi, kuid need abinõud ei toonud majanduslikku edu. Asepresident Carlos Alvarez (snd 1948) astus tagasi, sest ta ei olnud saanud piisavat toetust valitsuse korruptsiooni uurimiseks, ning poliitinilne olukord pingestus. Kokkuvõte Tucumanis kutsuti kokku provintside esindajate kongress, mis kuulutas 9. VII 1816 välja iseseisva riigi
säilinud tänaseni. Majanduslik olukord kahe maailmasõja vaheliste aastate jooksul aeglustas kreeklaste rändeid, hoolimata asjaolust, et 1,5 miljonit Kreeka põgenikku saabus Türgist peale Smyrna hävitamist. Pärast II Maailmasõda Teine maailmasõda ja Kodusõda jättis Kreekale tööstusliku infrastruktuuri puudumise, primitiivse põllumajanduse ja tuhandeid pagulasi. Lisaks inimesed, kes pooldasid kommuniste või teisi vasaktsentristlike või vasakpoolsete ideoloogiatega inimesi olid allasurutud totalitaarse reziimi poolt, isegi kui parlament kui selline veel oli riigis olemas. Tuhanded kreeklased lahkusid riigist 50-ndatel ja 60-ndatel ning suuremateks sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia. Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt