Kasutati ka nimetust Weimari vabariik. Põhiseadusega tagati kodanikele põhilised vabadused ja õigused, lubati erinevate poliitiliste parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele kindlustada oma raha hakkas olukord paranema. 1920-ndate II poolel ületas saksa majandus küll sõjaeelse taseme, kuid sisepoliitiline elu jäi vastuoluliseks. Vasaktiival asusid sotsiaaldemokraadid ja kommunistid, parempoolseid esindasid revansistlikud jõud, kes soovisid I maailmasõja kaotuse tasategemist.1920.a.te lõpul tugevnes Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei tegevus. Natside partei osutus valituks Saksa parlamenti Riigipäeva. Kasutades ära sakslaste rahulolematust Versailles rahu tingimustega võitsid natsid üha enam poolehoidu. Pärast 1932.a.
gaulistlikul partiel massiivset edu ei ole , kuid see on gaullistildele sõnum , mis tähendab aulissitde ainuvõimu lõppemist . Chirac vähendab presidendi valitsemisaega 7lt a viiele , et parlamdendi ja pres valitsusajad langeksid kokku , suureneks pol stabiilsus. Pol süsteem oma põhiolemuselt selge ja ühene . Paremal alati konserv jõud, vasakul poolel konkurents sotsialistide ja kommunistide vahel . V vabariigil on olnud pol parteidele järgmised mõjud: · Vasaktiival kommunistride marginaliseerumine. Pr , mis II MS järel kus oli suuruselt II komm jõud, nüüd on kommunistid Pr pol võrdlemisi marginaalsesse rolli ja on tükeldatud väkesteks parteideks . Ala carte communism kommunistlik leer koorsneb suurest hulgast erinevatest radikaalsusastmega kommunistlikest grupeeringuteks . · Sotsialistide tõus suurimaks vasakjõuks. Vasaktiiva vaieldamatu liider. Sots selge lähenemine konserv oma pol tõekspidamistes ja programmis.
Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele. - 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival, agraarerakonnad paremtiival ja hulk väiksemaid erakondi tsentris. Kommunistlik partei keelustati. - Vabariigi algusajal mõjuvõimsad sotsialist (maareform) ->vasakpoolsete erakondade mõju järkjärguline kahanemine. Omanike klass. Agraarerakonnad (Päts ja Ulmanis). Tsentriparteid (Tõnissoni Rahvaerakond Eestis ja Demokraatlik Tsenter Lätis), mis andis Läti presidendid: Cakste ja Gustavs Zemgals. Valitsused püsisid alla aasta.
annaabi.ee 
