Eestis. 01.11.2007 kiitis erakonna volikogu põhimõtteliselt heaks ühinemist Vene Erakonnaga Eestis, ent otsustamine lükati kongressile. 08.12.2007 pidi toimuma Konstitutsioonierakonna ja Vene Erakonna Eestis ühinemine. Eelnevalt oli kõik ühinemisdokumendid heaks kiitnud Vene Erakond Eestis, Konstitustioonierakond aga lükkas otsustamise detsembris toimuvale kongressile. 01.12.2007 kiitis erakonna volikogu heaks liitumise Vene Erakonnaga ja Eesti Vasakparteiga Eestis, samas viimasega pole käimas veel ametlikke liitumiskõnelusi. Samuti otsustati lükata erakonna kongress päeva võrra edasi, 9. detembriks. Kongressil otsustati alustada liitumisläbirääkimisi nii Vene Erakonnaga Eestis kui ka Eesti Vasakparteiga. Kongressi enamus leidis, et kavandatava ühendpartei ideoloogia peaks olema vasakpoolne. 12.05.2008 pidid Vasakpartei ja Konstitustioonierakond allkirjastama ühinemisleppe, mille kinnitasid samal päeval mõlema erakonna kongressid. 28.06
09.03.1996 ühineb VEE-ga Vene Rahvapartei (VRP). 25.10.1997 moodustavad rühm VEE-st lahkunud liikmeid Vene Ühtsuspartei (VÜP). 21.12.2002 ühinevad VEEga Vene Balti Erakond Eestis (VBEE), Vene Ühtsuspartei (VÜP) ja Erakond Eestimaa Ühtsus (EÜ). Oktoober 2007 kiidab erakond heaks ühinemise Konstitustioonierakonnaga (KP). Lõplik ühinemine peakskinnitatama ühisel kongressil 08.12.2007. Konstitustioonierakond (KP) kaalub samal ajal ka liitumist Eesti Vasakparteiga (EVP), kelleg aga liitumise välistab Vene Erakond Eestis (VEE). osalemine Riigikogu valimistel: "Meie Kodu On Eestimaa!" 199 5,87 % 31 763 6 Eestimaa Ühendatud Rahvapartei (EÜRP) 5 Vene Erakond Eestis (VEE) 199 2,03 % 9 825 - Vene Erakond Eestis (VEE) 9 200 0,20 % 990 - Vene Erakond Eestis (VEE) 3 200 0,20 % 1 084 - Vene Erakond Eestis (VEE) 7 Libertas Eesti Erakond (LE) 01.02
Teine kaudne tee oma huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Valimistel saavad kandidaate esitada erakonnad või üksikisikud, mitte aga survegrupid. Kui survegrupp peab siiski oluliseks oma esindaja olemasolu parlamendis, sõlmitakse koostööleping sobiva parteiga. Suurbritannias on kujunenud traditsiooniks ametiühingutegelaste kuulumine Tööpartei valimisnimekirja, Prantsusmaal on aga ametiühinguorganisatsioonid seotud mitme vasakparteiga. Kasu taolisest koostööst on mõlemapoolne. Ühest küljest saab partei endale juurde valijahääli ning rahalist toetust, teisest küljest on survegrupil valimisedu korral rohkem lootust tulemuslikuks tegutsemiseks. Eestis võib sarnase koostöö näiteks olla Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke
annaabi.ee 
