aastal peamiselt vene rahvusest üliõpilaste hulgas (Tartus). Alles I maailmasõja eel said esseerid uut verd, kui nendega ühinesid noor haritlaskond, nt Gustav Suits, Johannes Semper, Jaan Kärner, Hugo Raudsepp, Hans Kruus. Pärast veebruarirev hakkasid välja andma eestikeelset ajalehte Eesti lipp? Oktoobris kutsuti välja Iseseisev Eesti Rev-Sotsialistide Partei. Orienteerida maarahvale. Esseeride partei ei olnud ühtne, kujunes vasak- ja parempoolseks tiivaks. Neljas vasakmeelne erakond: Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei - ei olnud tegemist puhtsotsialistliku parteiga. Nägid inimkonna tulevikku sotsialismis. Radikaal-sotsialistid väitsid, et ei taha eelistada ühte ega teist tööliskihti, vaid tahavad kaitsta kõiki palgatöölisi. Tegelikkus kujunes selliseks, et nende seljataga oli eelkõige Põhja-Eesti haritlaskond. Kasvas välja mitteformaalsest ühendusest - Autonomistide rühmast
Oli küll kaasatud Riigiduuma valimisse, kuid saadikutele anti tavaliselt kaasa selged ja konkreetsed ülesanded. Ei suudetud kohalikust erisusest kõrgemale tõusta. Ei tekkinud terviklikku talurahvaliikumist koondavat jõudu. Vasakmeelsed erakonnad- eripäraks ennekõike see, et olid tekkinud juba enne 1905 revol. II eripära see, et nende näol oli tegemist revol jõududega, siis enamjaolt oli nende tegevus keelustatud ja surutud põranda alla. Vasakmeelne liikumine sai alguse kahest allikast- Vm-l endal tekkinud revol liikumisest 1880ndatel, 70ndatel, pärast talurahva pärisorjuse kaotamist ja Aleksander II kogu ühiskonda vapustanud reforme, tekitas kriitikat ja rahulolematust, sellest sündis mitmeid revol org-e, kokku tuntud narodnikluse nime all. Jagunes väga erinevateks gruppideks. Saj lõpus, 1890ndateks sai selgeks, et narodniklus sellisel kujul enam eksisteerida ei saa, on end ammendanud, vaja otsida uusi ideid
annaabi.ee 
