analüüsida, et saaks kas või mingigi ülevaate. Vaadates joonist 6 ning analüüsides asümmeetria kordajat, võib öelda, et Tartu elanikkonna puhul, mida iseloomustab vastava kordaja väärtus 0,03, on tegu peaaegu täiesti sümmeetrilise jaotusega, mis tähendab omakorda seda, et mood ei ole sümmeetriateljest (mediaan) kõrvale kaldunud, vaid peaaegu kattub sellega. Tallinna puhul on see kordaja aga -0,65, mis tähendab seda, et tegu on vasakkaldelise sümmeetriaga ning mood on mediaanist paremal. Samas, nagu juba mainitud, ei ole selline analüüs väiksemate valimite kasutamisel kõige usaldusväärsem, mida tõestab ka see, et eelnevalt välja arvutatud Tartu rahvastiku mood ning mediaan ei lange kokku, mida nullilähedal olev asümmeetriakordaja aga tähendama peaks. 8 Joonis 6. Ekstsessi väärtus, mis iseloomustab jaotuse püstakust, on Tartu puhul 0,19 ning Tallinnal 0,28
Näitab, mitu protsenti moodustab standardhälve aritmeetilisest keskmisest. Standardiseeritud väärtus näitab, mitmekordse standardhälbe σ kaugusel aritmeetilisest keskmisest asub vaadeldav väärtus xi Assümeetria - Asümmeetria on jaotuskõvera maksimumi kõrvalekaldumine sümmeetriateljest. Kui jaotuskõvera maksimum (mood) on sümmeetriateljest (mediaan) paremal pool, on tegemist on negatiivse ehk vasakkaldelise asümmeetriaga. Kui maksimum on sümmeetriateljest vasakul, on tegemist positiivse ehk paremkaldelise asümmeetriaga Püstakus - Jaotuse püstakust iseloomustab juhusliku suuruse ekstsess E (kurtosis), mida võib nimetada ka püstakuse kordajaks. Moment - Tunnuse k-ndat järku moment väärtuse a suhtes on väärtuste xi ja arvu a vaheliste hälvete k-ndat järku astmete aritmeetiline keskmine: Algmoment, kui a = 0 Kaheväärtuseline tunnus {0, 1} – selle aritmeetiline keskmine on
annaabi.ee 
