jõustus. Tekkis presidendi ametikoht, kuueks aastaks, kes määras valitsuse ja sai õiguse RK laiali saata; tekkis kahekojaline parlament – riigivolikogu, riiginõukogu ning need ei olnud rahva poolt valitavad. Uues riigivolikogus olid Pätsi meelsed, Päts valiti presidendiks 24 aprill 1938. Parlament töötas, kuid oli Pätsi kontrolli all, seega oli ikkagi „vaikiv ajastu“. President nimetas ka linnapead, maavanemad, rektori jne ametisse. 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Vasakintellektuaalid olid Eestist võrrandunud, vihkasid Eesti riigis olevat režiimi, hakati totalitaarse režiimi poolehoidjateks ja kaaskurjategijateks. Semper pooldas koostööd bolševikega, kritiseeris Eesti riiki. Barbarus halvustas Eesti riiki ja rahvast, nad tahtsid siit ära minna, olid samas rikkad ja ei teadnud, mis on tõeline vaesus ja kommunism, mille poole nad püüdlesid
amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest; 15. Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit Eesti vasakintellektuaalidest polnud EW ajal mitte keegi seotud kommunistliku parteiga (sinna astuti alles 1940. aasta teisel poolel). J.Vares ning J.Semper olid EW ajal tunnustatud ning auväärsed kirjandusinimesed, kes nautisid täiel rinnal „kodanlikke“ hüvesid ning armastasid luksust. Andresen jõudis (anda jutu järgi) marksismini läbi „arenemise“ ning mõjutas ja suunas palju Eesti
annaabi.ee 
