Nõukogu), mille esimeheks sai Lenin. Välisasjade rahvakomissariks sai Trotski, siseasjade rahvakomissariks Aleksei Rõkov (1881-1938). Stalinile anti rahvusasjad, üldse oli rahvakomissare kokku 15. Pangad, vabrikud ja kirikuvarad riigistati, välisvõlgade tagasimaksmine lõpetati. Maata talupoegadele hakati maad jagama. KODUSÕDA Bolsevike valitsus 1917-1922: Bolsevikud tegid alguses kaolitsiooni vasakesseeridega, ülejäänud poliitilised parteid jäid opositsiooni. Novembris 1917, kohe bolsevike võimuhaaramise järel, toimusid valimised loodavasse Põhiseaduslikku Assambleesse, mis pidi asuma välja töötama uut põhiseadust ja panema alust uuele demokraatlikule Vene riigile. Valimistel võitsid esseerid ja seetõttu ajasid bolsevike sõdiurid selle assamblee esimesel koosolekul (5.-6.01.1918) laiali. Kõige kiiremaloomuliseks ja tähtsamaks küsimuseks oli sõda. Bolsevike eesmärk oli
Olles saanud teada krahv Mirbachi tapmisest, andis kõigile idarinde väeosadele käsu lõpetada otsekohe lahingutegevus valgete ja tšehhi korpuse vastu ja suunduda läände, et avada uuesti sõjategevus keskriikidega. Muravjovi plaan ei täitunud, jäi vahele enamlastest poliitkomissaridele. Staabikomissaride hulgas oli rohkesti töötajaid, ükski polnud nii populaarne kui Muravjov. Esseeride mäss tähendas seda, et enamlased katkestasid igasugused suhted vasakesseeridega, nood visati välja KTK-st, Rahvakomissaride Nõuk-st, toimusid arreteerimised ja mahalaskmised. Enamlased asusid Vm-l üheparteilist diktatuuri teostama. 6.loeng- 27.veebr Venemaa kodusõda Alguseks loetakse 1918 kevadet ja suve. Esimesi märke oli olemas varemgi. Kodusõja peamised osalised kandsid juba toona nimetust punased ja valged. Täpsemalt määratleda pole nii lihtne. Punaste hulka kuulusid enamlased ja nende pooldajad, need, kes olid astunud vabatahtlikult
annaabi.ee 
