minna lavale ja kaasa tantsida, sest see oli nii lobus. 2. pala, mida ma iseloomustan oli esimeses vaatuses, kui koor oli pikali ja koik hoidsid uhte katt ja sorme pusti. Samal ajal laulis uhest ekraanist uks mees. Muusika oli kiire, voimas, ahvardav, hirmutav ja muusika alguses ja lopus kolas see nagu praami pasundamine. Ma maletan sellest palast ainult natukene, sest see ei olnud eriti meeldejaav muusika. Teisi palasid ma eraldi ei maleta iseloomustada. Muusika oli uldiselt varvikirev, elujouline ja lustlik. Sergei prokofjev oli helilooja, pianist ja dirigent. Ta oli 20. sajandi esimese poole uks isikuparasemaid loomenatuure. Kuigi Prokofjev ei ole kunagi tegutsenud pedagoogina, on ta ometi avaldanud suurt moju erinevate maade paljudele muusikuile, sealhulgas ka eesti muusikuile. Alati on olnud neid, kes on tema loomingut imetlenud, ja neid, kes on selle vastu protestinud. Prokofjevi muusika kolas eesti kontserdilaval juba 1920
3. Linnahall (1980), Mere pst. 20. 4. Rahvusraamatukogu hoone (1992), Tõnismägi 2. Kasutadud andmed: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_arhitektuur#N%C3%B5ukogude_Eesti_aeg https://www.visittallinn.ee/est/turist/avasta-tallinna/artiklid-soovitused/arhitektuur-tallinnas http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/1960-aastate-arhitektuurist-ajast-ja-vaimust/ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kommunismi-pudrumaed/ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/varvikirev-linnakujunduskunst-noukogude-tallinnas/ https://www.arhitektuurikeskus.ee/eesti-arhitektuur/ajalooline-taust https://www.arhitektuurikeskus.ee/eesti-arhitektuur/ajalooline-taust https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/t allinn2.pdf
annaabi.ee 
