Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, break-tantsus, stepptantsus kui ka capoeiras. Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis esitab ta ka kauni balletti pala varvaskingadel. Pär Isberg alustas tantsimist juba 8-aastaselt kui ta astus balletikooli. 1980. aastal proovis ta esimest korda kätt koreograafina ja koostas rootsi rahvuslikus ooperi- ja balletiteatris balletti “Canzone”. Pär Isberg on teinud tavalisest balletist tõesti midagi teistsugust ja huvitavat. Mulle väga meeldis tema töö ja kuidas ta suutis kombineerida erinevaid tantsustiile ning iga tantsu pala oli tegelasele omane ja iseloomulik.
Põhiline aeg tugipuu juures kulub väljapoolsuse ja õige kehahoiaku harjutamiseks. Õige kehahoiaku all mõeldakse eri kehaosade asendit üksteise suhtes. Harjutused sooritatakse alati mõlemast jalast, sest siis muutuvad mõlemad kehapooled ühtlaselt tugevaks. Pärast treenimist tugipuu juures korratakse mõningaid harjutusi ilma toeta, et arendada tasakaalu, paindlikkust ja vastupidavust. Alustatakse aeglaste väljapeetud liigutustega, piruetid ehk pöörded, hüpped ja siis varvaskingadel tantsimine. Meestel on selle arvelt rohkem suuremaid hüppeid. Poiste treeningusse kuulub ka raskuste tõstmine, et nad hiljem paaristantsus hakkama saaksid. Balletti õppides muudetakse tundi iga nädal, välja arvatud eksamitundi, mida hakatakse kuu aega enne eksamit harjutama. Kutseliste tantsijate treeningtunnis on iga kord uued kombinatsioonid, et kontrollida tantsijate oskusi ja mälu ning neid ette valmistada tööks erinevate lavastajatega.
annaabi.ee 
