kingitusi saatis oma viimase raha eest, mundri pandib, uute riiete raha üritab neiule anda jne. Siis on ta juba vaene mees. Ja mitte ainult varaliselt vaid ka vaene mees, et endale nii tegi. Küll aga Varvara kunagi ei keeldu kingitustest. Jah, ta ütleb alati, et Makar käitub vastutustundetult talle oma viimase raha eest kinke ostes aga ta kunagi ei keeldu pakutust. Võib ehk asi olla selles, et Varvara mõistab, kui oluline või kui palju see Makari jaoks tähendas, et ta sai Varvarat aidata. See oleks nagu olnud tema eksisteerimise põhjus. Kuigi Varvara kunagi ei keeldunud pakutust, võttis ta vastu siiski kõik mis jäi tema mõistes piiridesse. Näiteks selle 100 rubla andis ta ju tagasi. Minu jaoks isiklikult jäid Varvara motiivid veidi segaseks, sest samal ajal kui ta kõik pakutu vastu võttis, ta muretses Makari rahalise olukorra üle. Samas tundub mulle, et kui Makar poleks Varvarat aidanud, oleks ta oma raha lihtsalt alkoholi või
Oh, Tata, sa tegid mind jälle õnnelikuks! (Kaelustavad teineteist. Mihhail tõmbab õe naerdes võrkkiike. Vajuvad võrkkiike, kadudes vaateväljast. Tatjana pistab vennale karusmarja suhu.) VARVARA: (ajakirja käest pannes) No mina ei annaks kolmekümmet kopikat ka selle eest. ALEKSANDER: Pärast kõiki neid aastaid tuleb välja, et me oleme sinuga hingesugulased. (Tatjana naer sunnib Varvarat akna juurde minema.) VARVARA: Te lähete kõik õnnest segaseks, kui Mihhail kodus on, kuni jälle mõni katastroof saabub. Tatjana andis postiljoni kätte ühe kirja. Krahv Sollogubile. ALEKSANDER: Ma ei saa aru, mis see Mihhail sinna Moskvasse üldse pidi pagema. VARVARA: Tõeliselt paks ümbrik, ta pidi talle ikka kohe mitu lehekülge kirjutama.
annaabi.ee 
