Poleemika Gogoliga kindral, kes karjub /kindral kellel on kahju. Dostojevski näitab, et samas see ongi just see, mida prantslased tahavad. Kui rikkad vaeseid aitavad, siis ei asjade olemus sellest veel ei muutu. Makar Aleksejevits mõistab valitseva ühiskonnakorra õigeks, sest selline struktuur on saanud harjumuseks. Temast saab ühest küljest Varvara käskija, teiselt poolt on ta Varvara heategija. Ta tahab olla tema suhtes sama heasüdamlik nagu tema vastu oli kindral. Kuid Varvaral ei ole millegagi vastata. Makar ei unista radikaalsetest ümberkorraldustest. Romaani arenedes hakkab Makar Varenkat käsutama ka teistes elu sfäärides. (,,Unenäod, sülitage nendele!") Dostojevki meelest sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamine ei aita, ta tahab midagi radikaalsemat. ,,Vaesed inimesed" on teos, kus Dostojevski diskuteerib päris mitme kirjandusliku autoriteediga. Kirjandus osutub teoses otseseks teemaks, sest tegelased kirjutavad kirju,
juurde, ta veetis sela tunni, pärasts eda kutsus ema Liisa enda juurde. Ta oli epttunud oma tütres ja saatis enda juurest minema. Liisa läks üles oma tuppa, kui sisse astus Marfa, ta kiitis selle eest, et ta Pansinile ära ütles, kuid et Liisa armastab Lavretskit, seda ta ei osanud oodata.... Marja juurde ilmus Varvara Pavlovna. Alguses Marja kahtles, kas teda sisse lasta, aga no ometigi sugulane ja palus edasi kutsuda. Nad rääkisid juttu, kuniks Marja palus Varvaral sööma jääda. Marja Dmitrijevna tahtis Varvara Pavlovnat lepitada tema mehega. Varvara arvates on see raske, kuna on süüdi mehe ees. Liisa oli Lavretskile kirjutanud kirja, et ta neid õhtul külastaks. Kui Lavretski jõudis Kalitinite juurde, palus Liisa, et ta andestaks oma naisele. Sest nedega on lõpp. Samas Liisa ütles, et ta ei kavatse Pansiniga abielluda. Liisa rääkis Marfale, et kavatseb kloostrisse minna, see oli tema kindel soov. Marfa palus tal
annaabi.ee 
