19 saj alguse · Õigus vallasvarale seadus 1802-1804 · Õigus talu kasutusõigust pärandada · Loodi valla- ja kihelkonnakohtuid Pärisorjuse · Luuakse vallaomavalitsus kaotamise 1816-1819 · Kogu maa jääb mõisnikule seadus · Talupoeg vastutas ise enda eest · Magasiait(varuvili) 19 saj keskpaiga · Talupoegadele priinimed seadus 1849-1856 · Raharent · Võimalus talu päriseks osta · Mõisamoonakad(palgatöölised) Pärisorjuse kaotamise põhjused: Majanduslikud: senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu, mõisnike tarbimisvajaduste suuremine
Priiuse esimesed aastakümned Talurahva omavalitsus. Talurahva igapäevaelu korraldamisel etendas keskset osa mõis halduspiirkond, mis hõlmas mõisa- ja külamaa. 19. saj keskel hakkas kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest. Need lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid üleastumiste eest. Ühtseks kogukonnaks sidus talupoegi magasivilja (varuvili, millest sai laenu võtta) varumisel. Üheks ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Talurahva koosseis. Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Keskne koht oli pererahval. Peremees ja perenaine töötasid talupõldudel, lapsed mõisapõldudel, tehes teotööd. Talude äärealadel elasid vabadikud või saunikud
annaabi.ee 
