huvi ka ekskursioonid väeosadesse. Mõnes mõttes arvan , et ainet peaks õppima nii poisid kui ka tüdrukud. Iga kodanik peaks siiski teadma midagi, millega ta saaks riigile toeks olla, juhul kui riik seda vajab. Vahel tekib mõte, et tüdrukute ja poiste tunnid võiksid olla erinevate sisudega, tüdrukute tunnis võiks pöörata suuremat rõhku esmaabi osutamisele. Poistele tuleks anda rohkem võimalust tegeleda relvade ja muude sõjaliste varustustega tutvumiseks. Samas leian, et kui inimest üleüldse ei huvita see valdkond, siis ta peaks saama valida kas ta tahab selles osaleda või mitte. Seega võiks riigikaitseõpe kuuluda valikainete hulka, kuid nagu ma juba varem mainisin, siis on see kaheotsaga asi. Aine poolt tuleb esile tuua seda, et ta õpetab eluks vajaminevat ning see laiendab tunduvalt õpilaste silmaringi. Õppuritele tuleb see kasuks ka distsipliini ja vastutustunde osas, sest see
huvi ka ekskursioonid väeosadesse. Mõnes mõttes arvan , et ainet peaks õppima nii poisid kui ka tüdrukud. Iga kodanik peaks siiski teadma midagi, millega ta saaks riigile toeks olla, juhul kui riik seda vajab. Vahel tekib mõte, et tüdrukute ja poiste tunnid võiksid olla erinevate sisudega, tüdrukute tunnis võiks pöörata suuremat rõhku esmaabi osutamisele. Poistele tuleks anda rohkem võimalust tegeleda relvade ja muude sõjaliste varustustega tutvumiseks. Samas leian, et kui inimest üleüldse ei huvita see valdkond, siis ta peaks saama valida kas ta tahab selles osaleda või mitte. Seega võiks riigikaitseõpe kuuluda valikainete hulka, kuid nagu ma juba varem mainisin, siis on see kaheotsaga asi. Aine poolt tuleb esile tuua seda, et ta õpetab eluks vajaminevat ning see laiendab tunduvalt õpilaste silmaringi. Õppuritele tuleb see kasuks ka distsipliini ja vastutustunde osas, sest see
Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riietustesse. Alaline sõjavägi koosnes alguses esialgu palgasõduritest, kuid hiljem hakkati üle minema sõjaväekoustusele. Väeteenistus kestis tavaliselt terve elu või invaliidistumiseni. Sellega paranes sõdurite väljaõppe. -- Markantilism tähendas seda, et riik püüdis suurendada eksporti ja vähendada importi. Selle põhimõte oli, et võimalikult palju kulda riiki sisse voolaks ja võimalikult vähe välja.
osa teadvustatud ja eesmärgipärasest poliitikast oma võimu kindlustamiseks nende poolt valitsevate rahvaste ressursside kasvatamiseks. * Saksa koloniaalvõimu püsimine Balti mere idaosas (piirkonnas, mida tunti tol ajal Liivimaana) tulenes esmajoones sakslaste sõjatehnoloogia ja tehnika üleolekust. * Vallutajate esialgne invasioon Balti idakaldale ja ka Walesis ja Iirimaal sai võimalikuks sõjalise üleoleku tõttu. Vallutatavad rahvad polnud varem nende sõjatehnikaga ja varustustega kokku puutunud ning alguses ei olnud sissetungijatele neist vastast. Kuid seoses sellega, et vallutajad kasutasid kohalikke sõjasalke abiväelastena sõjasalkadel, pidid sakslased kohalike pühendama sakslaste sõjapidamisviiside saladustesse. Samuti kingiti kohalikele meelitusvahenditena uusi relvi, ka sõjasaagiks said kohalikud relvi ja varustust. * Kuid raskeratsavägi ei olnud alati ja kõigis tingimustes parem. See sobis laustikule,
annaabi.ee 
