kogum hõlmab üha kasvavat hulka erinevaid tooteid ja teenuseid. 4.6.1. Spetsialiseeritud laevatehased Norra laevaehitustööstus koosneb rohkem 50 rahvusvaheliselt tunnustatud ning kõrge tehnoloogilise tasemega väikesest ja keskmise suurusega laevatehasest. Peamised tegevusalad on laevaremont ning spetsialiseeritud laevade, sealhulgas veeremilaevade, kemikaalitankerite, nüüdisaegsete kala- ja külmutuslaevade, avamere varustuslaevade, kiirkatamaraanide, kaablikinnituslaevade ja seismilisi uuringuid teostavate aluste ehitamine. 4.6.2. Kaasaegsed laeva- ja kalapüügiseadmed Norra laevaseadmetetööstus on arenenud kõrvuti Norra laevastiku pideva kasvuga. Laevaseadmete valmistajad pakuvad laias valikus kaasaegseid tooteid tekivintsidest ja laevavalgustusseadmetest kõige nüüdisaegsemate elektrooniliste lastimis- ja stabiilsussüsteemideni. Tähtsaks nisiks on ka spetsiaalsete seadmete valmistamine ranna- ja
· Kemikaalitankeritele IBC koodeksis, jagu 2.5 ja BCH koodeksis, jagu 2.2 · Gaasitankeritele IGC koodeksis, jagu 2.5 ja GC koodeksis, jagu 2.3 · Reisilaevadele SOLAS-is, jagu II-1, reegel 8 · Üle 80 meetri pikkustele kaubalaevadele püstuvusnõuded tõenäoliste vigastuste korral SOLAS-is, jagu II-1, osa B-1 · Avamere varustuslaevadele IMO resolutsioonis A.469(XII) "Juhtnöörid avamere varustuslaevade projekteerimiseks ja ehituseks Guidelines for the Design and Construction of Offshore Supply Vessels). 2. Vigastatud laeva sisenev vesi koguneb üldjuhul laevakere alaossa, viies sel moel laeva raskuskeset allapoole. Laeva siseneva vee kogus sõltub üleujutatava ruumi täituvustegurist, s.o. ruumi mahuprotsendist, mis ei ole kauba, varustuse, ballasti või kütuse all kinni. 3. Vigastatud laeva sisenev vesi põhjustab laeva süvise suurenemise ja muudab sellega
,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137). Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik ,,Marta". 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja ,,Serditõi". 22. juulil tulistasid Saksa kaatrid Abruka juures kahureist Läti jäämurdjat ,,Lcplsis". See sai vigastada ja pukseeriti Vene traaleri poolt Roomassaare sadamasse. Siin võeti talt maha Mõntu määratud torpeedolast, seejärel lasti otse kai ääres uppuda
annaabi.ee 
