Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb varustuskindluse juures arvestada kindlasti kütuse varustamisel esile tõusnud riske. Eestisse tuumaelektrijaama rajamise poolt rääkivaist asjaoludest võiks nimetada vähenevaid keskkonnaheitmeid, Eesti elektrivajaduse katmist kaugemas perspektiivis ja võimalust elektrit importida. Tuumaelektrijaama ehitamise vastu on järgmised argumendid: · võimaliku katastroofiallika loomine; · varustuskindlusega seotud riskide säilimine (elektri tootmine ühest allikast); · radioaktiivsete jäätmete problemaatika; · kogemuste ja vajaliku infrastruktuuri puudumine; · oskusteabe ja vastava insener-tehnilise kaadri puudumine; · Eesti elektrisüsteemi jaoks liiga suured ühikvõimsused (500-600 MW); · ei ole majanduslikult otstarbekas; · kütuse tarnetega seotud riskid. Eeltoodut arvesse võttes oleks tulevikus kõige otstarbekam ehitada Balti riikidesse
110kV Võrgu reserveerimine- suletuna ehitatud skeemides on kasutusel reservlülitusatutomaadid, millega on võimalik piirkonna elektrienergiaga varustamine peale võrguaraviid Kaugjuhitavus- efektiivsed on kaugjuhitavad alajaamad ja lülituspunktid, mis võimaldavad kiiresti teha tarvilikke ümberlülitusi tarbijate elektrienergiaga varustamise taastamisel Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub
arvestades teisi kriteeriume vastavate kitsenduste (normide) näol. Tänapäeva praktikas on elektriettevõtte laiendamisel või rekonstrueerimisel üldtunnusta- tud optimaalsuse kriteeriumiks majanduslik kriteerium, mis vastavate lisa- liikmete kaudu võib arvesse võtta ka muid kriteeriume. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 62 Varustuskindlusega seotud kulusid on võrgu arengu planeerimisel väga raske hinnata ja reaktiivvõimsuse kompenseerimise ülesande optimaalset lahendust talitluskindlus ka reeglina oluliselt ei mõjuta. Talitluskindlus on peamiselt ta- gatud teiste võrgu arengu põhimeetmetega. Seega on reaktiivvõimsuse kom- penseerimise ülesande lahendamisel esmaolulisteks majanduslik ja kvaliteedi kriteerium. Sobivaimaks kriteeriumiks peaks olema laialt kasutatav kapitali- ja
annaabi.ee 
