Teistes veresoontes moodustub endoteel koos sidekoega sisekesta. Sellest välimiselt on kekkest, milles leidub lihas- ja elastiinkiude. Suurimate arterite keskkihis on palju elastset kude, väiksemate arterite seinas jällegi silelihaskude. Veresoonte väliskest on kollageenkiuline sidekude, mis ühendab veresooni ümbritsevate kudedega. Suurte veresoonte seinas on omad väikesed veresooneseinaveresooned, mis varustavad väliskesta. Nad ei pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu
vastupidi just läbi kapillaaride seinte. Teistes veresoontes moodustub endoteel koos sidekoega sisekesta. Sellest välimiselt on kekkest, milles leidub lihas- ja elastiinkiude. Suurimate arterite keskkihis on palju elastset kude, väiksemate arterite seinas jällegi silelihaskude. Veresoonte väliskest on kollageenkiuline sidekude, mis ühendab veresooni ümbritsevate kudedega. Suurte veresoonte seinas on omad väikesed veresooneseinaveresooned, mis varustavad väliskesta. Nad ei pärine varustatavast veresoonest, vaid saavad alguse mujalt. Arterites on üsna kõrge vererõhk ning nad on paksuseinalised. Arterite valendik ehk luumen on väike, seetõttu veri voolab arterites kiiresti. Veenid on õhukeste seintega ja vererõhk neis on madal. Arteritest on nende läbimõõt palju suurem. Vere voolukiirus on veenides oluliselt aeglasem kui arterites. Samasse sihtkohta kõrvuti kulgevad veresooned on kollateraalid. Anastomoos on veresoonte ühendusharu