Seega on alajaamal iseseisev kasutusotstarve, mis ulatub väljapoole ehitist, kuhu see on paigutatud. Alajaama lugemiseks ehitise oluliseks osaks ei piisa sellest, et alajaama vahendusel võidakse elektriga varustada ka sama ehitist. Seega ei ole põhjust ka alajaama lugeda just selle ehitise oluliseks osaks, milles see paikneb. Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada. (p 18) Kuna alajaam on üldreeglite järgi vallasasi, ei ole selle valduse väljanõudmise nõude lahendamisel tähendust, kas seda lugeda ka eri ajal eri redaktsioonis kehtinud sätete järgi tehnorajatiseks. Tehnorajatisi reguleerivad sätted laiendasid üldreeglitega võrreldes võimalusi
teatud energiatõhususarvu (ETA) klassi, on tehtud renoveerimispaketid erinevatele hoone tüüpidele lähtudes, eri soojusallikatest. Hoonetüübid on jaotatud kolme rühma: kütmata keldriga hoone, köetava keldriga hoone ja ilma keldrita hoone. Köetava keldri korral on eeldatud, et keldriruume saab kasutada eluruumina. Vastavalt soojusallikale on renoveerimispaketid jaotatud kolmeks: ahiküttega hooned, gaasi- ja kaugküttega hooned ning õhk-vesi-soojuspumba baasil soojusega varustatavad hooned. Õhk-vesi-soojuspumbaga lahendus on kõikide hoone tüüpide korral üks renoveerimismeede kogu renoveerimispaketis. Tervikrenoveerimine on esmajärjekorras soovitatav lahendus. Renoveerimistööde mahtu ja järjekorda on võimalik mõningal määral muuta. Kui ei tehta kõiki töid korraga ja terviklikult tuleb tööde järjekorda seadmisel väga hoolikalt kaaluda võimalikke riske, mis võivad ühe või teise tööga kaasneda, ilma et tehakse terve maja renoveerimine samaaegselt
annaabi.ee 
