tootmisbaasi rajamiseks ehitusmaterjale, samuti mineraalväetisi ning ostujõusööta jooksva tootmise vajadusteks. See võimaldas tõsta põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust. Oluliselt pärssisid põllumajanduse arengut ja tootmisressursside efektiivsemat kasutamist N. Liidu agraarpoliitikaga kujundatud majandamistingimused. Kuni 1950. aastateni püsis taotlus arendada tööstust ja teisi majandusharusid põllumajanduse arvel. Põllumajandusest eemaldati tulu madalate varumishindade kaudu, mis ei katnud tootmiskulusid. Kahjumi kattis kolhoosiliikmete saamata jäänud töötasu. Ka hilisem hinnapoliitika oli kaootiline ja ebajärjekindel. N. Liidu majanduse arengu peamiseks piduriks oli käsumajanduseks väärastunud plaanimajandus. See viis tootmisresssursside väheefektiivsele kasutamisele ja ettevõtete juhtide algatusvõime langusele. Käsumajandusega seondus kõikvõimalike partei ja täitevvõimu ametnike õigus sekkuda ettevõtete tegevusse
(kaubandusettevõtte korral sisseostu ja turustamise) täpne mahuline ja ajaline kooskõlastamine. Eristatakse tooraine- ja materjaliladusid, pooltoodete ladusid ja valmistoodangu ladusid. Laomajandusel on ettevõttes järgmised ülesanded: · koguselise ja ajalise tasakaalu kindlustamine; · tootmis- või varustusprotsessis tekkivate häirete tasandamine; · majandusliku otstarbekuse silmaspidamine: tõusvate varumishindade korral on otstarbekas kaupa ajutiselt mitte osta. Kauba tellimiskogus ei lähtu sel juhul perioodi vajadusest, vaid ladude mahutavusest või finantsvõimalustest. · Tootmisprotsessi koostisosa: materjalid tuleb kuivatamiseks (puit) või laa-gerdamiseks (veinid) jne. lattu paigutada, enne kui neid saab töödelda või turustada. Seda liiki ladusid nimetatakse tootmisladudeks. Varustuse, laomajanduse ja transpordi vahel on järgmine põhiseos: kõik varutud toorained ja kaubad
ostujõusööta jooksva tootmise vajadusteks. See võimaldas tõsta põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust. Oluliselt pärssisid põllumajanduse arengut ja tootmisressursside efektiivsemat kasutamist N. Liidu agraarpoliitikaga kujundatud majandamistingimused. Kuni 1950. aastateni püsis taotlus arendada tööstust ja teisi majandusharusid põllumajanduse arvel. Põllumajandusest eemaldati tulu madalate varumishindade kaudu, mis ei katnud tootmiskulusid. Kahjumi kattis kolhoosiliikmete saamata jäänud töötasu. Ka hilisem hinnapoliitika oli kaootiline ja ebajärjekindel. N. Liidu majanduse arengu peamiseks piduriks oli käsumajanduseks väärastunud plaanimajandus. See viis tootmisresssursside väheefektiivsele kasutamisele ja ettevõtete juhtide algatusvõime langusele. Käsumajandusega seondus kõikvõimalike partei ja täitevvõimu ametnike õigus sekkuda ettevõtete tegevusse