Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1, 69) Pidevat arvestussüsteemi on kasutatud näites 2. Näide 2. 8 Hulgimüügi firma poolt edasi müügiks soetatud kaubavaru maksumus 01.01.2002. a oli 200 000 krooni. 2002. aasta jooksul ostis firma kaupa 1 000 000 krooni eest ning müüs 1 312 500 krooni eest. 31.12.2002
maksumusse, samuti ei lisata neid kulusid realiseeritud toodangu kuludesse. Laenukasutuse kulutusi arvestatakse varude soetusmaksumusse ainult juhul, kui varude valmistamiseks on vajalik pikem ajaperiood ja tootmist finantseeritakse laenu või muu intressikandva võõrkapitaliga. Materiaalsete väärtuste arvele võtmise ja säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varuliikide analüütilist arvestust peetakse osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Laos peetakse eraldi arvestust varuliikide artiklite lõikes. Valmistoote arvestust peetakse arvutis süsteemis SAF -ladu koguseliselt ja summaliselt. Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema kauba saamist aktsepteeriv kinnitus ja allkiri
annaabi.ee 
