Teadus ei püüa probleemile lahendust leida praktilise eluga seotud keskkonnas, vaid vajalik info sünteesitakse hermeetilistes laboratooriumides ja tulemused viiakse praktilisse ellu. Aga praktiline elu on vahepeal muutunud ega ole samasugune nagu laboratooriumitingimused. Me ei saa tõest pilti, tõde võib olla ainult see, mida loodus meile ise näitab ja teada annab, ilma et me oma tehnikaga ( ja laboratooriumidega ) teda selleks sunnime ( Varto 1991). Inimkeskse mõtlemise juurde kuulub arusaam, et looduse ja loomade kohtlemist reguleerivad ainult inimeste omavahelised suhted. Loomi ja loodust ei kohelda hästi või halvasti mitte nende enda, vaid inimese pärast. Looduse hävitamisega või loomade halva kohtlemisega seotud eetilised küsimused ohustavad kas teiste inimeste omandit või puudutavad julmuse arenemist inimeste vahel (Passmore 1980:210).
Inimene arendab tehnikat ja siis kohandab end selle arendatud masina või süsteemiga. Seppo Raiski (Tempere arst) väitis, et teadus ei proovi probleemile lahendust leida praktilise eluga seotud keskkonnas, vaid vajalik info sünteesitakse hermeetilistes laboratooriumides ja tulemised viiakse tagasi praktilisse ellu, samas kui praktiline elu on juba vahepeal muutunud ega ole kunagi sama, mis on laboratoorsetes tingimustes. Juha Varto (Tempere filosoof) piltlikustas Heideggeri keskset mõtet: Tõde võib olla vaid see, mida loodus meile ise näiab ja teada annab, ilma et me oma tehnikaga teda selleks sunniksime. Georg Hendrik von Wright (Soome akadeemik ja filosoof) väitis, et looduse ja inimese suhe on muutumas ja selle tulemusel sünnib uus teaduslik ratsionaalsus, mida Wright kirjeldas nii: ,,See ei ole enam selline suhe, kus inimene domineerib teaduse ja tehnika abil looduse üle, vaid
annaabi.ee 
