määratlemisel. Kinnitamiseks kasutati lisaks nahast või mõnest muust 13 orgaanilisest materjalist sidemetele kasetõrva, männivaigu ja rasva segu. Efektiivne oli kivikirve kinnitamine varre külge kirvesse puuritud augu abil. Augu puuriminseks kasutati puust seadeldise abi. Kivitalb Kivikirvesse augu puurimine ja lihvimine Varretatud kivitalb Kalastus- ja jahipidamisviisid Mesoliitikumis kütiti enim põtru ja kopraid, neoliitikumis ka teisi loomi (seotud atlantilise, soojema kliimaperioodiga). 14 Kunda järvest leitud nooleotsad osutavad vibu kasutamisele. Järve kohal oli vibuga lastud ilmselt linde. Kalastamisvahenditest on leitud võrkude jäänuseid, õngekonkse, ahinguid. Karjala kannaselt Antreast on leitud võrgu jäänused. Raskuskivid ja käba on
Kasvatati otra, nisu, kaunvilju; veiseid, sigu, lambaid, kitsi. Hobused. Jätkuvalt tähtis jaht: metssead, põdrad, püüti kala. Metallitööga tegeles osa rahvastikust. Maak Kesk-Saksa maagimägedest, võib-olla ka Alpidest ja Karpaatidest. Metallesemed: kirved, noad, pistodad. Endiselt kasutusel kivi, luu, sarv. Pronksitoodang õitses alates u 1650 eKr, siis standardkaupade masstootmine. Uue relvatüübina nn varretatud pistoda. Sellel pikk puidust vars, teravik kinnitati selle külge silma kaudu 90 kraadise nurga all. Seda tüüpi kirvest on kujutatud mitmel pool Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal kaljujoonistel. Olid levinud laial alal Ibeeriast 35 Balkanini ja Itaaliast Skandinaaviani. Ilmselt neil üsna tähtis osa mingis laialtlevinud kultuses. Ehted: lisaks pronksehetele ka kuld. Ehtenõelad, sõrmused, ripatsid.
annaabi.ee 
