puisniitudel. Õitseb juulis ja augustis. Kõrgus kuni 30 cm. Mets-vareskold (Diphasiastrum complanatum, varem Lycopodium complanatum) Mets-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab kuivades männi- ja segametsades igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Lapikud varreharud harunevad korduvalt, moodustades hõreda lehviku või lehtri. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoslehed munajad, servast peenehambulised. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. Mets-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud. Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) Nõmm-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab nõmmedel igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Soomusjad lehed asetsevad nelja
complanatum lame (lad.k.). Sugukond kollalised. Kasvukoht: kasvab hajusalt liivastes, kuivades männikutes ja segametsades; püsik Taime vars roomav, harvade juurtega, enamasti maasisene (kuni 1m pikk); maapealsed varreharud lapikud ja korduvalt harunenud, moodustavad hõreda lehviku või lehtri. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana, kaks rida lehti on väiksemad. Eospead, kuni 2,5 cm pikad, mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoseid kannab juulist septembrini. Kasutamine: on kasutatud pärgade tegemisel, kuna püsib kaua haljana.Villase lõnga värvimisel vareskoldadega saadi roheline värvitoon. Eestis praegu III kategooria kaitsealune liik ja koguda ega kahjustada ei tohi. Sambla-samblikurinne: enam-vähem pidev; ohtralt esineb samblikke, v.a. aladel, kus viimastel aastakümnetel on olnud põlengud. Esinevad: alpi põdrasamblik (D),
annaabi.ee 
