kanepitoode. Selle valmistamiseks pannakse taimeosad THC eraldamiseks lahustisse, mis filtreerimisel aurustub. Tulemuseks on siirupisarnane ebameeldiva lõhnaga lahus, mis on värvilt must või rohekaspruun. Tavaliselt ekstrakti segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse (Narkootikumid 2004). Kanepiekstrakti THC-sisaldus on 10-60%. Mõnikord püütakse saada ka väheväärtuslikku ekstrakti, mille THC-sisaldus on 1-2%. Selleks eraldatakse viimasedki THC jäägid taime jämedatest varreosadest. Kanepiekstrakt on uimastiturul üsna harvaesinev toode (Narkootikumid 2004). 2.3 Opiaadid Oopiumimooni ehk unimagunat (vt. lisa joonist 9) on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena. 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kähe riigi ainuõiguslik seisund selles valdkonnas, eriti inglaste liiga vaba kauplemine oopiumiga tõi
rohelised, alt kaetud pruunikate näärmekarvadega. Õied on kännasõisikutena okste tippudes, ühes õisikus 20-30 õit. Õied ilusad, valged, lõhnavad, rohke nektariga, neid külastavad paljud putukad. Õitseb mai lõpust juuni lõpuni; viljaks on kupar, mis valmib septembris. Idanemiseks vajab seeme valgust, seega paljuneb seemnetega lagedatel kasvukohtadel. Enamasti paljuneb vegetatiivselt alumistest varreosadest tekivad uued osapõõsad. Kasutamine: lenduvate eetrlike õlide tõttu levitab sookail (eriti palavatel suve- päevadel) vänget, peavalu tekitavat lõhna.Taimes sisalduvad eeterlikud õlid on tugevasti mürgised, samuti on mürgine lehtedes olev andromedotoksiin. Taime on kasutatud hiirte, koide, kirpude ja lutikate tõrjeks, vees keedetuna taimekaitse- vahendina. Skandinaavlased ja meil ka saarlased segasid kailuekstrakti koduõlle