toiduainetelt leida roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget nutthallituseks. Õhuga kokkupuutel satuvad toiduainetele hallitusseente eosed. Iga eos on elus rakk. Kui eostele on sobiv elukeskkond, hakkab eosest arenema seeneniidistik. See koosneb harunevatest seeneniitidest. Selline niitide mass moodustab seene keha. Soodsates tingimustes kasvavad hallitusseente niidistikult ülespoole varrekeste kujulised moodustised, mille tipus paiknevad eosed. Ka hallitusseened paljunevad eoste abil. Hallitus areneb nii pimedas kui ka valguse käes. Valgus pole hallituse moodustumiseks oluline. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm
Tähtsus looduses ja inimesele -toiduahelas, lagundajatena, parandavad põllumulla omadusi. LÜLIJALGSED (kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, mardikalised, teised putukad) Jaotatakse-koorikloomad, ämblikulaadsed, putukad. Ehitus-neil on kitiinkest, kestuvad et kasvada. Lüliline keha ja kehajätked, avatud vereringe, neid leidub kõikjal. Koorikloomad-keha katab kitiin- ja lubiainest kest, keha saab jagada kaheks osaks: pearindmik ja tagakeha. Peaosas on 2 liitsilma varrekeste otsas, 2 paari tundlaid-haistmine, kompimine, ümber suu 3 paari lõugu, 3 paari lõugjalgu, pearindmikule kinnitub 5 paari käimise jalgu, neist esimene paar sõrgedega, tagakeha alapoolel on ujujalad, tagakeha lõpus uim. Ämblikulaadsed-keha kattev kitiinkest on õhem ja elastsem, keha jaguneb kahte ossa-pearindmik ja tagakeha, pearindmik on väiksem kui tagakeha, pearindmikule kinnitub 8 jäset, peaosas pole
ning need vähid on punase värvusega. Müsiidiliste pead ja rindmikku katab kaitsev kilp. Kilbi alt ulatub välja peenike tagakeha, mis lõppeb sabalehvikuga. Sabalehvik on moodustunud hästiarenenud ujujalgadest ja otslülist. Paljudel müsiidilistel asetseb sabajalgade küljes veel tasakaaluelund, see on läbi kehakatete hästi nähtav ning selle esinemise järgi on müsiidilisi lihtne eristada teistest sarnastest vähilaadsetest. Müsiidilistel on varrekeste otsas asuvad silmad ja väga pikad meeleharjastega kaetud tundlad. Isastel loomadel paikneb eestundlatel veel eriline meelejätke, mis on abiks emaste otsimisel. Müsiidilistel on 8 paari kahaharulisi rindmikujalgu, millest esimesi nimetatakse lõugjalgadeks. Lõugjalad on abiks veest toidu haaramisel ja selle kurnamisel. Ülejäänud rindmikujalad on liikumiseks: nii ujumiseks kui roomamiseks, mõnedel soojemate merede liikidel ka põhjamutta kaevumiseks. Tagakehajalad on müsiidilistel
annaabi.ee 
