− maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); − ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; − väsimustugevus; − keevitatavus; − keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse − füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid (“pehme” teras) varrasarmatuuriks; − füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid (“kõva” teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks. (a) (b) Joonis 2.1 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 15 Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase σ−ε diagramm on näidatud joonisel 2
maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid ("pehme" teras) varrasarmatuuriks; füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid ("kõva" teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks. (a) (b) Joonis 2.1 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 15 Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase diagramm on näidatud joonisel 2.1(a)