Ida-Preisimaal oli politsei Leedu rahvusliku liikumise suhtes üpris valvas. Seetõttu oligi Sliupas sunnitud emigreeruma Ameerikasse ja kujunes seal välisleedulaste üheks olulisimaks liidriks. Leedu iseseisvumise ajal naases kodumaale. Ausra oli populaarne talupoegkonna hulgas aga ka rahvusliku vaimulikkonna hulgas ning kujunes paljudele inimestele äratajaks. 1888 a asutasid leedu üliõpilased Varrsavis Leedu seltsi. Varssavis õppis ka Vincas Kudirka, kes asutas teise olulise ajakirja Varpas (kell 1889-1906), mis oli suunatud rohkem haritlastele. Selle ajakirja ümber koondunuid hakati kutsumagi kellameesteks. Propageeris ka ilmalikke ideid ja kutsus leedulasi üles osalema uutel aladel nagu riigiteenistuses, tööstuses ja kaubanduses, kus leedulased mängisid veel vähetähtsat rolli. Ründas ka ägedalt tsaarivenemaa venestuspoliitikat. Kudirka oli ka andekas poeet, kirjanduskriitik ja tõlk. Kudirka suri noorelt
võtmeisik oli Zemaitija piiskop Motiejus Valancius, raamatute levitamine, kihelkonnakoolid (salaja leedu keelne õpe). Nende rahvuslik ärkamine sai alguse 20- 30aastat hiljem. Suwalki kubermangust pärit tähtsad tegelased. Marijampole gümnaasium. Üks selle kooli lõpetajaid, kes läkse dasi õppima Moskva ülikooli, oli Jonas Basanavicius, hiljem leedu rahvusliku liikumise isa. Esimene leedukeelne ilmalik ajaleht Ausra (Koidik), Ida-Preisimaal. Varpas (kell)- ajakiri, anti välja 1898 Ida-Presimaal asutaja Vincas Kudirka. Venestamine ja moderniseerimine - Keiser Aleksander III (1881-1894)- venestamine. Keiser saatis Liivimaale ja Kuramaale senaator Nikolai Manasseini, haldussüsteemi revisjon. 1885 uued kubernerid venelased, ametlikuks keeleks venekeel. - Venestamine toimus kahes suunas kultuur ja haldus. Haridussüsteem- 1880 vene keel koolide õppekeeleks. 1893
annaabi.ee 
