William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda. Esimest korda mängiti Shakespere eesti teatris 1888. aastal
Samas konutab ka väike pliit, sest selles teatris jõuab lavale vaid ehe söök. Viimaks jõutakse sündmuskohale lavale. Lava ühes pooles istub inimene, kes jääb nurga taha, aga on väga tähtis. Teda kutsutakse etenduse juhiks. Teises lava nurgas istub Maia Soorm, daam, kes etendustele venekeelset tõlget peale loeb. Ekskursioonid laval saavad otsa. Õhtul kell 21:45 muutus Draamateatri fassaad tunniks ajaks suureks kinolinaks, millest oli võimalik vaadata Taavet Janseni, Taavi Varmi ja Andres Tenusaare kokkupandud 12-minutilist videoinstalatsiooni, kus põimusid teatri ajalugu ja tänapäev, rollid ja inimesed, hoone ja selle sisu. Teatri juubeli tähistatakse 16. oktoobril galaetendusega. Päeva jooksul esitleti veel fotorohket raamatud ,,Eesti Draamateater 100" (autorid Katrin Hallas-Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas), mis räägib hoone saamisloost ja teatritegemisest nende seinte vahel teatrimaja avamisest kuni Teise maailmasõja lõpuni.
annaabi.ee 
