elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning võtteobjektile langedes paktiliselt ei tekita varje, seejuures on aga tegemist suhteliselt suurte valguskadudega. Hajuvalgust kasutatakse laialdaselt mitme kaameraga filmimisel ning televisioonis, kus võttepunktid, -suunad, -mastaabid ja rakursid pidevalt muutuvad ning kus ka kujutise valguse-
kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning võtteobjektile langedes paktiliselt ei tekita varje, seejuures on aga tegemist suhteliselt suurte valguskadudega. Hajuvalgust kasutatakse laialdaselt mitme kaameraga filmimisel ning televisioonis, kus võttepunktid, -suunad, -mastaabid ja rakursid pidevalt muutuvad ning kus ka kujutise valguse-