Sipelgapesa temperatuuri uurimiseks läks vaja järgmisi vahendeid: termomeetrid maapinna ja õhu soojuse mõõtmiseks, kell ja pliiatsid. Erinevalt inimestest hoiavad sipelgad oma ümbrusega sama temperatuuri. Et uurimustööd läbi viia, pidi uurija sipelgapesa temperatuuri mõõtma sipelgapesa viiest erinevast kohast. Mõõda maapinna temperatuuri sipelgapesa lähedal oli 6 kraadi, sipelgapesa päiksepoolsemast küljest ja maapinna umbes 10cm ulatuselt sipelgapesas oli 11 kraadi, varjupoolses küljes oli 17 kraadi ja kõige kõrgem temperatuur oli 10cm ulatuses sipelgapesa sees. Kogu uurimustõõst selgus, et sipelgate elu ei ole kerge, kuna nad peavad ise ehitama kogu oma suure maja ja selleks, et nende pesad oleksid soojad ja korralikud ning, et keegi neid lõhkumas ei käiks peavad nad ka valima selleks õige koha. Uuringu tulemused olid head, isegi paremad kui autor oli lootnud. Kasutatud kirjandus: http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php
Pilt vasakul: Kuimetsa torn, Carl Faehlmann, 1827, Wikipedia Goeteerise Kolga-pildist on liikvel enamasti kaunis kehva kvaliteediga koopiad. Mitu inimest te pildil teate olevat? Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR on Goeteerise päeviku originaal digikujul. Toon ära detaili sealsest koopiast. Vt järgmine lk. Vasakul härraste toonane elumaja, vaadake selle maja varjupoolses küljes asuvat suurt võlvkäiku, ilmselt värav. Taamal kasvavad puud on ilmselgelt lehtpuud. Õuel on neli inimest, reel kaks. Võibolla printerist tulnud koopial see jällegi nii hästi näha pole, lisan allikate loetellu lingi digiarhiivi pildile, sealt saab igaüks ise vaadata. Asjaolu, et taamal on ainult lehtpuud, kallutab mind idasuunast vaatamist pooldama, sest ida poolt vaadates paistab taamal praeguse mõisapargi ala, mis klindialuse kasvukohana oli ilmselt ka sel ajal
annaabi.ee 
