Et vangid on eluaeg aheldatud olnud ega ole kunagi näinud maailma väljaspool koobast, siis nad arvavadki, et varjud ongi reaalsed esemed. Vari on tõelisus- nende jaoks. Vangid istuvad ja arutavad nähtu üle; tunnustavad seda, kes ära arvab, missugune vari järgneb nt. kannu varjule, teevad järeldusi nähtust ja järgnevustest. Kummaline vaatepilt ja kummalised on ka need aheldatud vangid... jah sama kummalised kui meie, tõdeb Platon Sokratese suu läbi. Sest sama moondunud nagu varjupildid, mida näevad koopasse aheldatud vangid, on ka meie teadmised, mis põhinevad meeltetajul. Reaalsust meeltega tunnetades me tõeliselt olevani ei jõua- jõuame vaid varjuni. Tuleb tungida muljete ja näiliste nähtuste taha (- veeklaasis "murdunud" lusikas, Jürgen Veberi trikid- me saame nad lahti seletada või veel: seisad paigal, aga tegelikult tiirled tohutu kiirusega ümber Päikese). See nõuab mõistust. Vaid mõistuse abil võime jõuda tõelise teadmiseni.
Maakonna Täitevkommitee Rahvahariduse osakond. Ka Jakob Teder ei jätnud muuseumi. Nende kahe mehe ennastsalgava töö tulemusena ja ENSV Riikliku Kirjandusministeeriumi teadurite abiga, kes koostasid ekspositsiooni, avas Kreutzwaldi muuseum juulis 1941 uksed külastajaile. 9 SAAL Maja kõige avaram ja uhkem ruum on saal. Seintel on palju perepilte, millel on majarahvas: Friedrich Reinhold Kreutzwald, J. E. v. Pancki lõigatud varjupildid perekonnast, tütre Annette Adelheidi ja poja Friedrich Alexise fotod. Aknal õitseb luuderohi. Majaproua Marie Elisebethile meeldis tikkida ning kududa. Muuseumis on säilinud tema mustriraamat, mis pärineb aastast 1763 ja sisaldab vahelehel ka andmeid rahvuselt Marie Elisebeth Saedleri sugupuu kohta. Klaveril on Annette Adelheidile kuulunud noodid. Võrulastel on siin võimalus kuulata head muusikat. Esinenud on Andres Paas, Age Juurikas, Andres Mustonen, Lauri Väinamaa jt
annaabi.ee 
