detektiivi lood, ulmevaldkond; "Tamerlan ja teisi luuletusi", "Ovaalne portree" Modernism- tähelepanu üksikisikul ja ühiskonna probleemidel, kriitiline suhtumine minevikku, vastandub romantismile, ületab realismi üheplaanilisust Dekadents- mandumine; vihjamine elu mõttetusele, surmale, ratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on Impressionism- paralleelne nähtus sümbolismiga Sümbolism- tunnete peitmine vihjetesse- metafooridesse ja varjunditesse Futurism- 20saj algus Itaalias, eesmärk- teha kõike teistmoodi kui eelmine, eitas traditsioonilist kirjandust ja keelekasutust, laadilt agressiivne, imetleti töölisklassi, tunded tagaplaanil, eksperimenteeriti lausetega, kirjavahemärke eitati, hääbus 1920- ndal // Majakovski, Visnapuu, Kivikas Kubism- Prantsusmaal 20s algul maalikunstis, kirjandusvoolu ei kujunenud; luuletused geomeetriliste kujunditena; tegevust kujutati nii, nagu see oli üles
Ta oli liiga lihtne inimene, et endalt küsida, millal ta oli alandlikuks muutunud. Aga alandlikuks oli ta muutunud, ja ta teadis, et alandlikkus ei ole häbiks ega riisu temalt tõelist uhkust. «Ma olen üks imelik vana mees.» Need olid imelikud õlad, endiselt vägevad, kuigi väga vanad, ja ka kael oli endiselt tugev, ja kuna vanamehe pea oli magades rinnale vajunud, ei paistnud kaela kurrud eriti välja. Särki oli nagu purjegi palju kordi paigatud ja päike oli paigad eri varjunditesse pleegitanud. Vanamehe pea oli väga vana ja nüüd, kus silmad olid kinni, puudus näos elu. Käsivarre raskus hoidis õhtutuules lipendavat ajalehte põlvel. Vanamees oli paljajalu. «Kui mina sinuvanune olin, sõitsin jungana ühes raalaevas, mis käis Aafrikas, ja olin siis juba näinud lõvisid õhtul mererannal.» Kui ta maatuult haistma hakkas, ärkas ta tavaliselt ja pani enda riidesse ja läks poissi üles ajama.
" ,,No ikka," vastas Indrek. ,,Kui aga raha ette lööb," arvas Tiit. ,,Küllap ehk kuidagi lööb." lausus Indrek. ,,Eks sügisel näe, enne kui sõitma hakkad," ütles Tiit nüüd, ilma et oleks midagi rohkem juurde lisanud. Aga Indrek mõistis nõndagi, mis see tähendas. * Päike oli juba üsna madalale vajunud, kui Indrek hakkas kodu poole minema. Päevane tuul oli vaikinud, nagu oleks ta kaasa läinud itta taganenud paksude pilverüngastega. Jõe voogudel läigatas varjunditesse valguv roheline luht ja tume kõrkjastik raputas oma pruuni pead. Häälitsesid vees peegelduvad pääsukesed ja sulpsatasid kalad, muidu oleks võinud arvata, et on saabunud kõigile juba öine uinak. Jõevee läikival lindil, rohelistel kallastel ja kaugemale taganenud kasestikul hõljus nagu mahajäetuse nukrust, kui Indrek peatus silmapilguks sillal. Kodu ema laotas parajasti aiale pesutükke. Indrekut nähes ta ütles:
annaabi.ee 
