klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2. Kõrgromantism (1830-1890) 3. Hilisromantism (1890-1925) Vararomantism (1815-1830) ● Olulisim žanr oli ooper, kirjutati muinasjutulisi, fantastilisolustikulisi (Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“), koomilisi (Gioacchino Rossini „Sevilla habemeajaja“) ja rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid oopereid
Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. 3) Nimeta uusi muusikazanre. - soololaul - sümfooniline poeem - kammerlikud väiketeosed klaverile - klaveritranskriptsioonid - operett 4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen
Harmooniat rikastati kromatismidega (juhuslikud kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud, vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kooskõladesse. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempode puhul armastati suuri äärmusi, samuti kasutati palju agoogikat (väikesed laiendused kiirendused ja aeglustused kindla tempo piires). Dünaamika oli nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise. Sage oli kontrastiprintsiip. Hakati tundma huvi vanamuusika vastu. Siiani oli olnud kombeks esitada põhiliselt oma ajastul loodud muusikat, Bachi loomingu taasavastamisega sai aga alguse tava mängida kontsertidel varem elanud heliloojate teoseid. Sageli ei hoolitud seejuures vanamuusika interpretatsioonipõhimõtetest ning tihti kõlasid vanade meistrite teosed romantiliselt liialdatud dünaamika ja tempodega. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus.
annaabi.ee 
