kõrgenduste, madaldustega), mis on üles ehitatud kõrvalastemete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Tekkisid instrumentaal ja vokaaltsükkel. Rütmika uutus vaheldusrikkamaks (trioolid, punkteeritud rütm), tempo muutus äärmuslikuks (agoogika). Dünaamika oli nüanssiderikas ja varjunditerohke. Sümf orkestri pillid omandasid tänapäeva kuju.Lemmikpilliks kujuned klaver, millel anti emotsionaalselt lüürilisi lugusid edasi. 2) Beethoven kirjutas 9.sümfoonia praktiliselt kurdina ning see oli helilooja viimane teos. See kannab endas vabaduse ja rõõmu ideed. Püüdu läbi kannatuste võidule. Schuberti sümfoonial on kaks osa. Säilinud on visandid ka kolmanda osa jaoks. Oma eluajal helilooja seda teost ei kuulnud.
eneseharimisega. Aleksandr Borodin, Mussorgski, Rimski-Korsakov, Cesar Cui, Mili Balakirev Rahvuslikud koolkonnad (Tšehhi & skandinaavia) Bedrich Smetana – Käsitleb teemasid Tšehhi ajaloost, rahvusest. Kasutab rahvalikku helikeelt. Sümfooniliste poeemide tsükkel 'Minu kodumaa'. Lõi ka oopereid, sümfoonilisi poeeme, kammerteoseid. Antonin Dvořak – Orkestri- ja kammermuusika, ooperid 'Näkineid', sümfoonilised poeemid, instrumentaalkontserdid. Edward Grieg – Muusika siiras, varjunditerohke. Loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: soololaulud, klaveripalad. 'Klaverikontsert', 'Peer Gynt'. Kirjutas ka instrumentaalset kammermuusikat. Carl Nielsen – Sümfoonik, toetus klassikalistele vormiskeemidele, aga tegi neid isikupärasemaks. Kasutas esimest korda progressiivset tonaalsust – teos algas ühes ja lõppes teises helistikus. Lõi ka oopereid ja kantaadi 'Kevad Fynis' Jean Sibelius – Soome helilooja, sümfoonik. Viini klassikute eeskujul. Hea vormitunnetusega, rafineeritud
1866 1874 elas ta Oslos, kus tegutses eraõpetajana ja dirigendina. Ta oli ka üks sealse, vähe aega tegutsenud muusikaakadeemia asutajatest. 1869 18170 viibis Grieg roomas, kus ta tutvus Lisztiga, kes teda inspireeris ja innustas. Järgnevad kümme aastat möödusid taas Norras, seal jätkus tema aktiivne loominguline tegevus ja töö dirigendina. 1880 1882 dirigeeris ta Bergeni Filharmoonikuid. Looming Tema muusika on kaunis, siiras ja varjunditerohke. Grieg ei kasutanud oma loomingus rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast. Kord lüürilised, kord karged meeleolud toovad silme ette pildid maa kordumatust loodusest. Griegi loomingu põhiosa moodustavad miniatuurid. Ta on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja kontserte ning instrumentaalset kammermuusikat. Tema tuntumad teosed on "Klaverikontsert a-moll" ning "Peer Gynt'ile" loodud muusika.
tuppa") Väljendamine Skulptuuris ja arhitektuuris Skulptuuris vormide ähmastamine ja väljavenitamine (Umberto Boccioni) Futuristlike ideede kajastamine kavandites (Antonio Sant Elia) tulevikulinnad, tehiskeskkond, pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed, puudub loodus ja vana arhitektuur (kõiki neid võib näha ka tänapäevases nn . - niinimetatud ,,tulevikulinnas") Pilt mitmes erinevas küljes (nt pilt õpikust teiselt poolt varjunditerohke ja liikuv kuju) Sarnasus kahe fovismi esindaja Auguste Rodiniga (varjundirohked skulptuurid) Asukoht ja pildid : ,,Mõtleja" Madridis , Umberto Boccioni Mornse kunsti muuseumis New Yorgis http://www.moma.org/explore/multimedia/audios/14/706 Video Umberto Boccioni ,,Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis" 1913 /http://www.moma.org/explore/multimedia/audios/14/706 ,,Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis" ehk Katkematuse ja pidevuse unikaalsed vormid ruumis
Grieg käe all. 1867. Aastal abiellus Grieg oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle inspiratiooniallikaks paljude laulude loomisel. Aastal 1885 rajas ta Troldhaugenisse, 6km kaugusel Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum, mis on Norra 1 populaarsemaid turismiobjekte. Grieg valiti ka Oxfordi ja Cambridge'i ülikooli audoktoriks. Looming : Grieg on Norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja, tema muusika on kaunis, siiras ja varjunditerohke. Grieg e kasutanud oma loomingus pea kunagi rahvalaulude tsitaate, kuid tema värvikas helikeel on paljuski inspireeritud Norra rahvamuusikast. Griegi lomingu põhiosa moodustavad miniatuurid: 140 soololaulu, hulk klaveripalu (tsüklid ,,Lüürilised palad" , ,,Albumilehed" , ,,Humoreskid"). Suurematest teostest on populaarsuse võitnud Klaverikontsert (1868) ja Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt" (1876) loodud muusika, mida esitatakse praegu kontserdilavadel kahe orkestrisüidina.
annaabi.ee 
