Hemingway (USA ) - Arendas psühholoogilst realismi, suhtumine ellu humaanne ja eetiline teostes võib leida eksistentsiaalseid varjundeid .tema teosed varjundavad autobiograafilisi seiklusi. Kasutab vihjelist sümbolistlikku stiili . · kadunud sugupõlve kirjanik · psühholoogiline realism: tegelased seotud ajaloolise koha ja ajaga · modernism: sisemonoloog, biheiviorism, (objektiivne, erapooletu tegelaste käitumise ja hingeelu kujutamine) · looming autobiograafilise taustaga · 1954 Nobeli preemia jutustuse "Vanamees ja meri" eest
sajandi alguse uusromantilise ja sümbolistliku luule mänguline dramatism, hilisem sürrealismikogemus ja sajandilõpu maneristlik meelelaad + huvi sootuks modernismi-eelsete luulevõimaluste vastu tõlked prantsuse barokkluulest ja Francois Villonilt. Samas tema luuletuste subjekt on üleni eneseküllane, immoraalne ja oma lausutavasse lahustunud. Dekoratsioonid ongi see kuju. Temagi luules kindlad temaatilised ja motiivilised lainevahed: kesksena nt erootilisus, mida kord varjundavad metafüüsilised vihjed, kord vürtsitavad ülistuse-mõnituse palavikuline vaheldumine ja ülikaunis vormis obstsöönsused. Kosmilise ja kristliku sümboolika sagenemine 90ndatel ning kõrge-madala dramaatilise vastasseisu suubumine kurvatoonilisusesse. Õrritavale maneristlikule kujundistikule lisandub veel totaalne ja teadlik enesekordamine, mis väljendub selles, et oma 90ndate arvukates luuleraamatutes tavatseb ta ühes vastsetega
Jacob Frese Turust pärit rootsikeelne lüürik. Õppis Turus, kodulinn Viiburi. Tema loomingus on kaks peateemat: sõjaaja vintsutused ja isiklik kannatus, mida leevendavad usk ja erk loodustaju. Tuntuim teos "Rõõmulaul"- luuletus kuningas Karl XII Türgist tagasipöördumise auks korraldatud pidustustel esitamiseks. Ta koondas oma luuletused terviklikeks kogudeks. Neid ilmus kaks "Vaimulikud ja ilmalikud luuletused" ja "Mõningad luulekimbud". Tema luuletusi varjundavad harras usklikkus, süvenev haigus ja teadmine pääsmatult lähenevast surmast. Oli esimene soome sünnipärane lüürik, kelle toodang moodustab nii mitmekülgse ja rikka terviku, et tema puhul võib kõnelda tõesti isikupärasest luuletajaprofiilist selle sõna tänapäevases mõttes. Soomekeelsed luuletajad Soome keeles kirjutavate värsiseppade tekstides esineb vaid kaks ainevalda: vaimulik ja juhuluule. 17. sajandi algupool oli soomekeelse luule osas tarbeluule aeg