enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada rootsi luuletajat CARL MICHAEL BELLMANi (1740–1795). Tema joomalaulud saavutasid suure populaarsuse. Tema luuletused olid koomilis-grotesksed ja neis oli palju kontraste, neis kõlas üleskutse: „Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia. Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE Kõrvuti satiirilise ja rokokooliku luulega algas ka tundeluule levik, see oli kooskõlas 18. iseloomuliku sentimentaalse proosa populaarsusega. Kujutati tundeelu, hingelisi, sageli ka religioosseid elamusi. Tundeluule valmistas ette lüürika võidukäiku
vahepeal veetis aasta Pariisis kirjutas algupäraseid luuletusi pr keeles, 3 viimast aastat pärast Pr filosoofiaõpingud. Enesetäiendamine Oxfordis peamiselt antiigi alal. 1927 Briti kodakondsus. Töötas õpetajana 8 a Lloydsi pangas Faberi kirjastusfirma direktor. Oli sõber Ezra Poundiga. Kuulsuse tõi talle poeem ,,Tühermaa". 1923-1939 juhtis filosoofia ja kirjanduse kvartaliajakirja ,,The Criterion". 1927 vahetas usku anglokatoliku kiriku liige varjundas tema teoseid ,,Tuhkapäev" 1930, ,,Kalju" 1934, ,,Mõrv katedraalis" 1935. 1948 a Nobeli kirjandusauhind. DADAISM ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende voolude vahel võib leida rohkesti kokkupuutepunkte. 1918. a ilmus dadaismi manifest, millele tuntumatest dadaistidest kirjutasid alla T. Tzara, H. Ball, F. Jung, R. Hülsenbeck, M. Janco, R. Hausmann. Selles väidavad autorid, et dada sümboliseerib ürgset suhet maailmaga. Propageerib kunsti, mis ühendab